12.09.2011 Esmaspäev

Eesti ja rahvusvahelised arvestusstandardid - mis neil vahet?

Eve Neumann Eve Neumann,
vanemkonsultant,
Ernst & Young Baltic

Finantsaruandlus on olulisemaid kommunikatsioonivahendeid ettevõtete ja infotarbijate vahel. Igas riigis esitatakse finantsaruandlus kohalike organite kehtestatud arvestusreeglite ja põhiprintsiipide alusel. Arvestades üleilmastuvat maailma ning järjest rohkem tekkivaid rahvusvahelisi kontserne ja välisinvestorite huvi, muutub oluliseks finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamine rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on peetud vajalikuks ühtlustada arvestusalaseid põhiprintsiipe ja -meetodeid rahvusvahelistes standardites.

Kohalikud ja rahvusvahelised standardid toovad finantsistidele hulgaliselt eeskirju, millest lähtudes oma tööd teha. RTJ, IFRS, IFRIC, IAS, SIC – oleme neid lühendeid kõik kuulnud, kuid mida need täpselt endast kujutavad ja kuidas need üldse omavahel seotud on? Mida võtta, mida jätta oma raamatupidamisarvestuses?

Eestis kehtivad juhendid

Eesti hea raamatupidamistava on praegusel kujul jõustunud 2003. aastal. Enne seda tugineti raamatupidamises ERS-ile ehk Eesti raamatupidamisseaduse alusel avaldatud juhenditele.

Enamik Eesti ettevõtteid kasutab Eesti head raamatupidamistava, kuivõrd tegemist on lihtsama standardiga ning paljudel ettevõtetel puudub otsene vajadus kohaldada IFRS-i. IFRS on kohustuslik aga kõikidele börsiettevõtetele, finantsinstitutsioonidele, kindlustusettevõtetele ning ka neile, kellel on seda grupi aruandluse seisukohast vaja.
Nagu eespool öeldud, siis IFRS-i on riikidel soovitatud kasutada oma standardite väljatöötamisel. Eesti hea raamatupidamistava ongi sisuliselt IFRS-i lühem versioon ehk rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ).

Eesti ja rahvusvaheliste standardite erinevused

RTJ-d lähtuvad üldjuhul IFRS-ist, kuid teatud juhtudel esineb neis ka erinevusi või kasutatakse IFRS-is kirjeldatud arvestuspõhimõtte lihtsustatud rakendamist. RTJ-des olevad erisused võrreldes rahvusvahelise standardiga ja nende erisuste põhjendused on toodud eraldi iga RTJ-i lõpus. Näiteks ei kirjelda RTJ-d detailselt edasilükkunud tulumaksu eraldiste arvestust, sest seoses kasumilt arvestatava tulumaksu puudumisega Eestis ei ole sellel enamiku ettevõtete jaoks tähtsust. Samuti nõuavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid lisades müügitulu detailsemat avaldamist. RTJ-id keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele ning ei käsitle kõiki IFRSi reguleeritud valdkondi. Juhul kui ettevõttel on vaja mõnd spetsiifilisemat arvestuspõhimõtet, mida RTJ ei käsitle, siis on üldiselt soovitav lähtuda rahvusvahelistes standardites kirjeldatud arvestuspõhimõttest.

Eve Neumann,
vanemkonsultant,
Ernst & Young Baltic


Artikli täisversiooni saate lugeda  majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr5 (132) 2011 (Osta) (Telli)