15.11.2013 Reede

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kajastamine

Intrum Justitia hiljuti avalikustatud Euroopa maksetavade uuringu kohaselt jääb 2013. aastal Euroopas laekumata juba keskmiselt 3% kõigist
võlgnevustest.1 Paraku tähendab see, et laekumata nõuetega tuleb kokku puutuda enamikul ettevõtetel ja raamatupidajatel.

Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor Foto: Maire Otsus-Carpenter

Nõuded väljendavad lepingulist õigust saada tehingu vastaspoolelt raha. Tegu on finantsvaraga, mille kajastamist Eesti hea raamatupidamistava raames reguleerib Raamatupidamise Toimkonna juhend (edaspidi – RTJ) 3 «Finantsinstrumendid»2.

RTJ 3.14 järgi kajastatakse nõudeid raamatupidamise aastaaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3.16 järgi on korrigeeritud soetusmaksumus defineeritud kui algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega:

  • põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul);
  • algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse amortisatsioon (näiteks võlakirjade või laenude tehingukulutuste puhul);
  • väärtuse langusest või laekumise ebatõenäolisusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).

Enamasti on ettevõtetel probleeme raha kättesaamisega ostjatelt ja tellijatelt. Raamatupidamise mõistes on need nõuded lühiajalised. Lühiajaliste
nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (nõude alusel saadaoleva rahasummaga), millest on maha arvatud laekumise ebakindlusest tingitud allahindlus.

Allahindluse kohustus tuleneb raamatupidamisaruannete koostamise ühest alusprintsiibist – konservatiivsuse printsiibist. Konservatiivsuse printsiip nõuab, et raamatupidamise aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida vara ja tulu ülehindamist ning kohustuste ja kulu alahindamist. Nõuded on vara ning vara peamisi tunnuseid on osalemine kasu tekkimisel tulevikus. Kasu väljendub selles, et nõuetest laekunud raha kasutab ettevõte kas oma igapäevases äritegevuses või investeeringuteks.

Kui aga nõue ei laeku, ei osale see kasu tekkimisel tulevikus, ei vasta vara mõistele ning seda ei kajastata bilansis. Vastasel korral oleks tegu vara ülehindamisega ning kulu alahindamisega.


1 http://www.intrum.com/ee/Press-ja-uudised/Euroopa-Maksetavade-Uuring/
2 RTJ 3 nõudeid ei kohaldata renditehingutest tulenevatele nõuetele (RTJ 3.5). Kuna RTJ 9 «Rendiarvestus» renditehingutest tulenevate nõuete hindamist ei käsitle, tuleks autori arvates RTJ 3-s sätestatuga analoogilisi hindamispõhimõtteid rakendada ka neile.


Pikemalt saab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kajastamisest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised novembrinumbrist. Ajakirja saab tellida siit.