AS-i Kinnisasja Omanik ja OÜ Hoonestaja vahel on sõlmitud notariaalselt tõestatud leping järgmise sisuga:

1. OÜ Hoonestaja sai sõlmitud lepingu alusel hoonestusõiguse, millega on koormatud AS-ile Kinnisasja Omanik kuuluv kinnisasi (ehk maatükk).
2. Hoonestusõigus on seatud 36 aastaks alates 22.02.2013.
3. Hoonestusõiguse eest makstava tasu suurus on 20 000 eurot aastas; see summa tasutakse üks kord aastas; tasumise tähtaeg on 22. veebruar ning sel päeval tasutakse summa eelseisva aasta eest.
4. Hoonestusõigus on seatud bensiinijaama ehitamiseks.
5. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu on välistatud AS-i Kinnisasja Omanik poolt hüvitise maksmine püstitatud ehitiste eest ning OÜ Hoonestaja on kohustatud ära vedama hoonestusõigusega koormatud maa pealt sinna rajatud ehitised.

Meie ülesanne on välja selgitada, kuidas peab seda lepingut kajastama Eesti hea raamatupidamistava järgi oma raamatupidamise aastaaruandeid koostava OÜ Hoonestaja raamatupidamises ja raamatupidamise aastaaruannetes?

Lepingu sõlmimisel tekkinud õigussuhete klassifitseerimine raamatupidamise seisukohalt

OÜ Hoonestaja raamatupidaja peab kindlasti teadma, mis on hoonestusõigus. Selleks on vaja tutvuda asjaõigusseaduse (edaspidi – AÕS) §-de 241–2551 sätetega. Sellest informatsioonist raamatupidajale alustuseks piisab.

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et näites on toodud kõige lihtsamad ja levinumad hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused ning mõnevõrra lihtsamas vormis kui seaduste tekstid ja reaalselt sõlmitavad lepingud.

Pärast AÕS-i nimetatud sätetega tutvumist peaks olema selge, et hoonestusõigus on tähtajaline õigus omada ehitist hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal. See õigus võib olla võõrandatav ehk selle õiguse saab ära müüa ja ka pärandada. See õigus tekib Kinnisvararegistri kinnistusraamatusse vastava kande tegemise hetkest alates.

Meie näites plaanib hoonestusõiguse saanud OÜ Hoonestaja ehitada sellele maatükile bensiinijaama. Kuni 21. veebruarini 2048 (kaasa arvatud) on OÜ Hoonestaja selle bensiinijaama omanik ning kasutades bensiinijaama omaniku õigust, hakkab ta arvatavasti määratud aja jooksul tegelema ettevõtlusega – vedelkütuse jaemüügiga. Ehk siis hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel saab OÜ Hoonestaja õiguse kasutada 36 aasta jooksul bensiinijaama, mille ta ehitab selle maatüki peale ning selle õiguse eest peab ta igal aastal maksma 20 000 eurot.

Pange tähele: lepingu alusel tasu eest on saadud õigus kasutada bensiinijaama 36 aasta jooksul. Mis see on, kui mitte rendi mõiste raamatupidamise ja raamatupidamisaruandluse seisukohalt? Raamatupidamise Toimkonna juhendis (edaspidi – RTJ) 9 „Rendiarvestus“ on toodud selline rendi mõiste: „Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul“ (RTJ 9.6).

Seega, raamatupidamislikus tähenduses tuleb eespool mainitud leping tunnistada rendilepinguks ning selle kajastamiseks raamatupidamisarvestuses peab kasutama RTJ 9 sätteid.

Lähemalt saab hoonestusõiguse korrektsest kajastamisest raamatupidamisarvestuses lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised juuninumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine.