Termin “saneerimine” ilmus Eesti ettevõtjate sõnavarasse võrdlemisi hiljaaegu – uus seadus reglementeeris sellise protseduuri 2008. aasta lõpul. 2009. aasta esimestel kuudel on juba paarkümmend ettevõtet esitanud saneerimisavalduse ja nüüdseks on ligi pool nendest saanud kohtuotsuse selle protsessi alustamiseks.
Kui eri kohtutesse on korraga esitatud nii saneerimis- kui ka pankrotiavaldus, siis saneerimisseaduse kohaselt hakkab neid koos menetlema see kohus, kellele oli avaldus varem esitatud. Ja kui pankrotimenetluse otsus on juba tehtud, ei ole enam võimalik alustada saneerimisprotsessi. Samuti ei saa alustada saneerimist ettevõtte sundlikvideerimise korral.
Kui kohus otsustab alustada saneerimist, võib ettevõte saada hingetõmbeaega võlausaldajate nõuete täitmisel.
Saneerimisseaduses on sätestatud mitu võlgade restruktureerimise varianti:
- võlgade tasumise tähtaegade pikendamine,
- maksete jaotamine osadeks,
- võlasumma vähendamine,
- võlgade vahetamine ettevõtte aktsiateks või osakuteks.
Kui ettevõte ei täida saneerimisprotsessis endale võetud kohustusi, võib kohus lõpetada saneerimise ja alustada pankrotimenetlust, kusjuures võlausaldajate nõuded taastatakse esialgses suuruses ja endistel maksutingimustel.
Vadim Dontševski
Donoway Assurance Ltd vannutatud audiitor
