Kui jutt on majandusaasta aruande koostamisest, tuleb esmajoones mõistagi mainida selle tiitellehte. Nõuded, mis esitatakse aastaaruande tiitellehe sisule ja vormile, samuti kogu aastaaruande koostamisele, on esitatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59.

Tiitellehe vormistamise nõuded (tahaks märkida, et nõuded on üpris lihtsad ja arukad) on esitatud nimetatud määruse paragrahvi 3 lõikes 3. Peale selle on majandusaasta aruande tiitellehe täitmiseks toodud näidis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse saidil http://www.rik.ee.

Nagu näeme, ei ole sellel tiitellehel ette nähtud kohta ettevõtte tegevusalade loetelule ega nende koodidele vastavalt Eesti tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK). Samuti ei ole tiitellehel märgitud aruande kinnitanud audiitori nime ega audiitorfirma nimetust. Aastaaruande tiitellehel ei ole loetletud ka neid dokumente, mis ei kuulu küll aruande koostisse, kuid saadetakse sellega koos äriregistrile.

Jah, kunagi varem oli kogu selle informatsiooni (peale majanduse tegevusalade koodide) olemasolu vajalik vastavalt tol ajal kehtinud justiitsministri määrusele, mis sätestas aastaaruande koostamisele esitatavad nõuded. Need nõuded on muidugi ammu vananenud. Üks määrus vahetus teisega ja seejärel tehti ka selles teises muudatusi. Ja nüüd nõutakse, et tiitellehel oleks lisaks pealkirjale "Majandusaasta aruanne" ära näidatud ainult aruandeaasta algus ja lõpp, ärinimi või sihtasutuse nimi ja registrikood, aadress ja postisihtnumber ning sidevahendite andmed (telefon, faks, e-posti aadress ja veebilehe aadress; seejuures tuleb telefoni- ja faksinumbri ette märkida riigi suunakood). Ongi kõik.

Muu infoga ei ole mõtet aastaaruande tiitellehte koormata. Eelmainitud nõutav info peab olema allkirjastatud äriühingu esindaja või audiitori poolt. See nõue tuleneb justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 paragrahvi 3 lõigete 1, 2 ja 3 sätetest, kus on öeldud, et aruande iga leht peab olema nummerdatud ja allkirjastatud ning et aastaaruande esimene leht on tiitelleht. See nõue on kooskõlas terve mõistusega – sisaldab ju aastaaruande tiitelleht üpris tähtsat informatsiooni, mille hulgas on näiteks aadress ja sidevahendid. Keegi peab ju vastutama ka selle info õigsuse eest. See keegi ongi just aruande koostanud firma esindaja või audiitor. Ei ole vist vaja meelde tuletada, et volituseta esindavad firmat ainult juhatuse liikmed.

Mis puudutab muid raamatupidamise aastaaruande vormistamisele esitatavaid nõudeid, siis tasub meelde tuletada, et majandusaasta paberaruanne esitatakse äriregistrile trükitud kujul ühepoolsetel ja nummerdatud lehtedel, kusjuures iga leht peab olema allkirjastatud vähemalt ühe esitaja või audiitori poolt.

Taas on kätte jõudnud raamatupidamise aastaaruande (või raamatupidamise aastaaruannete – kuidas kellelgi) koostamise aeg. Austatud kolleegid, värskendagem nüüd oma mälus aastaaruannete koostamise korda ja pühendagem veidi aega arutamaks nende vormistamist.

On kujunenud nii, et suur osa Eesti raamatupidajaid, kes koostavad aruandeid, on sunnitud lisaks raamatupidamise aastaaruandele koostama ja vormistama ka majandusaasta aruande, mis sisaldab muu hulgas tegevusaruande. See muidugi puudutab peamiselt keskmist ja väikeettevõtlust esindavate firmade raamatupidajaid. Isegi kui mõnel raamatupidajal on vedanud ja tegevusaruande koostab juhatus, tuleb tal ikkagi üldjuhul tegeleda kogu aastaaruande vormistamisega.

Kui jutt on majandusaasta aruande koostamisest, tuleb esmajoones mõistagi mainida selle tiitellehte. Nõuded, mis esitatakse aastaaruande tiitellehe sisule ja vormile, samuti kogu aastaaruande koostamisele, on esitatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59.

Tiitellehe vormistamise nõuded (tahaks märkida, et nõuded on üpris lihtsad ja arukad) on esitatud nimetatud määruse paragrahvi 3 lõikes 3. Peale selle on majandusaasta aruande tiitellehe täitmiseks toodud näidis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse saidil http://www.rik.ee.

Nagu näeme, ei ole sellel tiitellehel ette nähtud kohta ettevõtte tegevusalade loetelule ega nende koodidele vastavalt Eesti tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK). Samuti ei ole tiitellehel märgitud aruande kinnitanud audiitori nime ega audiitorfirma nimetust. Aastaaruande tiitellehel ei ole loetletud ka neid dokumente, mis ei kuulu küll aruande koostisse, kuid saadetakse sellega koos äriregistrile.

Jah, kunagi varem oli kogu selle informatsiooni (peale majanduse tegevusalade koodide) olemasolu vajalik vastavalt tol ajal kehtinud justiitsministri määrusele, mis sätestas aastaaruande koostamisele esitatavad nõuded. Need nõuded on muidugi ammu vananenud. Üks määrus vahetus teisega ja seejärel tehti ka selles teises muudatusi. Ja nüüd nõutakse, et tiitellehel oleks lisaks pealkirjale "Majandusaasta aruanne" ära näidatud ainult aruandeaasta algus ja lõpp, ärinimi või sihtasutuse nimi ja registrikood, aadress ja postisihtnumber ning sidevahendite andmed (telefon, faks, e-posti aadress ja veebilehe aadress; seejuures tuleb telefoni- ja faksinumbri ette märkida riigi suunakood). Ongi kõik.

Muu infoga ei ole mõtet aastaaruande tiitellehte koormata. Eelmainitud nõutav info peab olema allkirjastatud äriühingu esindaja või audiitori poolt. See nõue tuleneb justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 paragrahvi 3 lõigete 1, 2 ja 3 sätetest, kus on öeldud, et aruande iga leht peab olema nummerdatud ja allkirjastatud ning et aastaaruande esimene leht on tiitelleht. See nõue on kooskõlas terve mõistusega – sisaldab ju aastaaruande tiitelleht üpris tähtsat informatsiooni, mille hulgas on näiteks aadress ja sidevahendid. Keegi peab ju vastutama ka selle info õigsuse eest. See keegi ongi just aruande koostanud firma esindaja või audiitor. Ei ole vist vaja meelde tuletada, et volituseta esindavad firmat ainult juhatuse liikmed.

Mis puudutab muid raamatupidamise aastaaruande vormistamisele esitatavaid nõudeid, siis tasub meelde tuletada, et majandusaasta paberaruanne esitatakse äriregistrile trükitud kujul ühepoolsetel ja nummerdatud lehtedel, kusjuures iga leht peab olema allkirjastatud vähemalt ühe esitaja või audiitori poolt.