Aktiva ja passiva

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Need näitajad on jaotatud bilansi kahe olulise poole -  aktiva ja passiva – vahel samaväärses summas.

Aktiva on bilansi vasak pool (või ülemine osa) ja sisaldab andmeid äriühingu vara (käibevara ja põhivara) kohta.

Passiva on bilansi parem pool (või siis vastavalt alumist osa) ja sisaldab andmeid äriühingu kohustuste ja omakapitali kohta.

 

Bilansivorm

Raamatupidamise seadusega on kinnitatud kasutatavad bilansi- ja kasumiaruannete vormid. Bilansivorme on üks, kasumiaruandeid kaks. Kinnitatud skeemid on täpselt kirjas seaduse lisades 1 ja 2. Ja et raamatupidaja elu lihtsamaks teha (tegelikult – et seadusega nõutu oleks ühtviisi mõistetav kõigile), on Raamatupidamise Toimkond kirjutanud täpsemalt oma juhendites lahti, millised tehinguartiklid millisele bilansi- või kasumiaruande reale kuuluvad.

On oluline teada, et majandusaasta aruande jaoks koostatud bilansi juurde kuuluvad ka lisad, millised seletavad lahti oluliste kirjete näitajate jaotust, tekkimise allikaid, arvestusprintsiipe. Tavapärase, jooksva bilansi koostamisel lisasid (ilma erisoovita bilansiga tutvuja poolt) vaja koostada ei ole. Toon ühe näite bilansilisast – tegutseval firmal on majandusaasta jooksul tegemist mitmete erinevate maksudega – käibemaks, sotsiaalmaksud, tulumaks jne. Kõikide maksude kohta on vajalik majandusaasta aruande lisas eraldi välja tuua analüüs erinevate maksuliikide kohta – milline oli näiteks maksu X algjääk, majandusaasta jooksul arvestatud ja makstud summad, milline on maksu X lõppsaldo bilansipäeval. Täpsemalt saad infot vajalike lisade kohta Raamatupidamise Toimkonna juhenditest.

 

Bilansi ülesanne

On ju selge, et ettevõtte rahalise ehk finantsilise seisukorra hindamiseks on vaja tutvuda mingisuguste kindlate reeglite järgi kirjapandud arvväärtustega. Neist ridadest näeme ja saame anda hinnangu vaatluse all oleva firma majandusliku olukorra – nii tema varade kui kohustuste - kohta. Täiesti kindel on ju ka see, et igapäevase majandustegevuse käigus muutuvad näitajad pidevalt. Seega, tuletan Sulle siinkohal veel meelde – bilansi koostame alati kuupäevalise seisuga ning peale bilansipäeva tehtud majandustehingud kuuluvad kajastamisele uues bilansis.

 

Bilansis leiduv info

Bilanss on ettevõtte iseloomu parim näitaja – seal näed firma tõelist palet, kõigi heade ja halbade külgedega. Bilanss iseloomustab nii varade paigutust (on raha pangas-kassas või on vabad finantsvahendid hoopis põhivarasse või varudesse paigutatud) kui ka nende moodustumise allikaid (et kustkohast see raha siis ikkagi tuli, mille eest osteti põhivara või kaupa lattu, millistest allikast on pärit kontodel olevad suured summad) – kohustustena (ehk tulevikus tasumist vajavad summad) pankade, omanike, liisingfirmade, tarnijate ees või hoopis omakapitali arvelt kindla perioodi lõikes ühe konkreetse kuupäevalise seisuga.

Mida on näha bilansis? Varasid, oleks lihtne ja primitiivne vastus, sest tegelikult on bilansi mõlemas pooles näidatud ettevõttel olevaid varasid, kuid seda erinevast vaatenurgast! Bilansi aktiva poolel näeme varade koosseisu ja nende paigutust (no ikka sama, et kas põhivaras, varudes – kus miskit on), bilansi passivas aga nende soetatud varade allikaid (et mille eest on seda lõbu lubatud). Ja aktiva ja passiva koosnevad omakorda lahtikirjutatud bilansikirjetest. Vajalikud bilansikirjete nimetused, kuhu paigutada näitajad oma firma majandustegevuse kohta, on seaduse lisas. Muidugi, kirjeid on palju, kuid Sina kasutad ainult neid kirjeid, millistele on ka arvväärtuseid kirjutada (loeb nii algsaldo, käive kui ka lõppsaldo). Tühje ridu bilanssi ei lisata. Seega – kui alustaval ettevõttel on osakapital sissemakstuna pangaarvel, siis bilansi aktivapoolel on peale suurte alajaotuste pealkirjade üks kirje – rahakirje ning passivas samuti üks – osakapital.

Võtame sellesama raha- ja pangakontode näite: kui on soov, võib peakirje jaotada omakorda veel alakirjeteks: raha kassas; raha pangas X, raha pangas Y. Sellisel juhul peab muidugi nende kolme alakirje summa kokku andma summa, mis on peakirjel raha-nimetusega.

 

Bilansi visuaalne vorm

Raamatupidamisbilanss on üheks olulisemaks dokumendiks, mida raamatupidaja koostab. Tavaliselt on bilanss koostatud tabelina või ülalt alla ridade esitlemisega (no oleks ikka raske ju küll taga ajada numbreid mööda tavateksti). Bilansi päises peaks olema nimetatud firma nimi, soovitavalt äriregistrikood ja dokumendi pealkiri – bilanss ning kirjeldatavate arvandmete fikseeritud kuupäev, kuu ja aasta. Bilansi juurdekuuluvaks osaks (nagu autol rool) on kasumiaruanne. Kasumiaruanne peaks olema kujundatud samas stiilis bilansiga, andmed samuti päisesse lisatud. Nii bilanss kui kasumiaruanne peavad olema ka võrreldavad, mis tähendab, et valminud dokumendil on nii vaadeldava perioodi kui eelmise perioodi näitajad.

 

Bilansi valem

Kuna on reegel, et bilansi mõlemad pooled, nii aktiva (vara) kui passiva (kohustused ja omakapital), peavad olema alati võrdsed ning täielikus tasakaalus, saame kirjutada oma mällu bilansi valemi:

Vara = Kohustused + Omakapital

Ja sama hästi töötab ka bilansivalemi alternatiivesitlusviis:

Omakapital = Vara – Kohustused

Valemite juurde käiv seletus on lihtne – bilanss jaguneb aktivaks ja passivaks. Aktival on omakorda kaks suurt rühma – käibevara ja põhivara. Passival on samuti kaks nägu – kohustused ja omakapital. Kõik nimetatud bilansirühmad jagunevad veel omakorda mitmeteks jupikesteks, uuri bilansiskeemi!

 

Bilansikirjeid muutvad majandustehingud

Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju ka üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes -  kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansiväärtuste muutusi kajastatakse neljas rühmas.

Muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses suurenevas summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus ehk bilansimaht – ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites).

Näiteks  kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele.

Muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu.

Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks.

Tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel.

Näide: tekkinud kasumist otsustatakse osa ümber paigutada sihtfinantseeringuks mõneks suuremaks tulevikuinvesteeringuks reservidesse. Sellisel juhul suureneb reservi kirje ning väheneb jaotamata kasumi kirje. Kuna mõlemad read asuvad bilansi passivapoolel, ei ole bilansi kokkuvõttes liikumist.

Vähenevad nii aktiva kui passivapool võrdse summa võrra vastupidiselt esimesele juhule. Ja nagu sa isegi mõistad, muutub selle summa ulatuses bilanss väiksemaks.

Näitena saaks tuua Sulle siinkohal edasimineva näite esimesest juhust- kui müügiks ostetud kauba eest tasutakse tarnijale. Nüüd väheneb raha- ja pangakirje aktivas ning passivapoolel võlgnevused tarnijale.

 

Kasumiaruanne

Meenutuseks siis ükskord veel, et kasumiaruande koostame terve vaadeldava perioodi kohta, nt aastaks 200Z, mis siis sisaldab vajalikke näitajaid perioodist 01.01.-31.12.200Z. Sellest saa aru nüüd niimoodi, et terve perioodi kulud ja kulud on siin üheskoos liidetuna.

Kasumiaruande skeeme on kaks. Alustavas ettevõttes võid vabalt valida, millise skeemiga alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi üldjuhul muuta ei saa. Mõlema skeemiga töötades tuleb kasuminumber ikkagi sama, valik on mõistlik teha pigem ettevõtte tegevusala silmas pidades.

Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Samuti on Raamatupidamise Toimkond lubanud oma juhendis nr 2 (RTJ2) esitada kasumiaruandes kulusid miinusmärgiga. Üldiselt on see silmale selgem ja kergem vaadata küll!

 

Tulud ja kulud kasumiaruandes

Kasumiaruandesse kirjendad artiklite kaupa vaatluse all oleva ettevõtte tulud ja kulud. Kui lahutad tuludest kulud (otse loomulikult mõtlen ma siinkohal ka finantstulusid ja – kulusid), saad firma puhaskasumi, mis liigub omakorda .. kuhu .. ?? muidugi, bilansi passiva poolele, omakapitali rühma, aruandeaasta kasumi (- kahjumi) reale.

Toon näite ka: firma ostab kontorisse A4 copy-paberit sularaha eest. Kuna tegemist on selge kuluga (üldhalduskuluga või tegevuskuluga, sõltuvalt skeemi valikust), teed Sa järgmist: kirjendad paberikulu kulukontole, samal ajal väheneb rahasumma kassas. Kuna tegemist on kuluga, kuulub ta kajastamisele kasumiaruandes ning seega, kui Sa mõtled bilansile, mis toimub selle tehingu järgi seal? Suurenemine, vähenemine, bilansiväärtuse muutust ei toimu?

Õige vastus oleks: vähenevad mõlemad bilansipooled – aktivas rahakirje ning passivas omakapitali pool (kuna tegemist on kuluga, kulu kajastatakse kasumiaruandes ja kahjum bilansis omakorda miinusmärgiga, mis vähendabki omakapitali).

Tuluga on asi vastupidine. Suurenevad mõlemad bilansirühmad. Oletame, et firma müüb teenust ja saab raha koheselt ka kätte, siis – tulu kajastad kasumiaruandes (kas müügituluna või erijuhul mõne muu ärituluna), kasumiaruande lõputulem – siinkohal aruandeperioodi kasum - on vaja kirjendada bilansi passivapoolel omakapitali jaotuses Aruandeperioodi kasumi real tuluna (piltlikult öeldes plussiga), mis tõstab passiva mahtu. Kuna ka raha on laekunud, suureneb aktivas rahakirje ka. Isegi kui tehingute eest ei toimu tasumist koheselt, vaid ost-müük toimub maksetähtajaga, on bilansimahu liikumine ikka sama. Ja miks? Sest juhul kui raha otseselt kassasse ei laeku, siis kirjendatakse summa ostja võlana ikkagi aktivapoole kirjele. Vara, veel täpsemini väljendudes – käibevarad on sellega koheselt suurenenud.

 

Piret Linnasmägi

aktiva.ee