14.01.2021 Neljapäev

Sõnavabadus ei õigusta vihkamisele õhutamist

Vihakõne, laimu ja sõnavabaduse piiritlemine on viimasel ajal tähelepanu keskmes olnud mitmel põhjusel. Sõnavabadus on põhiõigus, kuid pole kunagi absoluutne või piiramatu. Sõnavabaduse teostamisel peab isik arvestama teiste isikute põhiõigustega ning asjaoluga, et aeg-ajalt võib sõnavabadus olla konfliktis teiste inimõigustega nagu inimväärikus või diskrimineerimise keeld.

Epp Lumiste, vandeadvokaat, LEADELL Pilv Advokaadibüroo
Epp Lumiste, vandeadvokaat, LEADELL Pilv Advokaadibüroo Foto: erakogu

Igaüks, kes teostab oma sõnavabadust, peab samaaegselt arvestama teiste isikute õigusega heale nimele, mainele ja inimväärikusele.

Vihakõne on suunatud isikute grupi vastu

Eesti õigusaktid ei kasuta mõistet „vihakõne“. Ajakirjanduses ja tavakõnes kasutatud mõiste „vihakõne“ asemel keelab põhiseadus § 12 vihkamise õhutamise ning Eesti karistusseadustik kasutab mõistet „vaenu õhutamine“.

Karistusseadustiku mõistes on vaenu õhutamine suunatud teatud tunnuste alusel (nt rass, nahavärv, sugu, päritolu, seksuaalne sättumus vms.) identifitseeritavate...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!