09.09.2021 Neljapäev

Kuluarvestusest ja selle kasudest

Kuluarvestuse areng sai tuule tiibadesse seoses 18.-19. sajandi tööstusrevolutsiooniga ja on siiani käinud ühte jalga majandus- ja ärikeskkonna muutustega.

Tarmo Kadak, dotsent, ärikorralduse instituut, Tallinna Tehnikaülikool
Tarmo Kadak, dotsent, ärikorralduse instituut, Tallinna Tehnikaülikool Foto: erakogu

Viimased muudavad organisatsioone ja sellele peaks omakorda vastama ka kuluarvestus oma meetodite ja korraldusega.

Toote omahinda teada on olnud alati vajalik

Kindlasti ei saa öelda, et enne tööstusrevolutsiooni kuluarvestust kui sellist ja tema seost „juhtimisega“ ei eksisteerinud. Eksisteeris, sest vajadus teada, kui palju mingi kaup, toode maksab ja vajadus kasutada seda teadmist (juhtimis-, müügi)otsuste tegemisel, esines ka varem, siis küll vabrikute ja tehaste asemel kaupmeestel ja käsitöötsunftides. Ka siis kasutusel olnud meetodid pidid olema piisavad tollase infovajaduse rahuldamiseks. Nende mittevastavus või mittekasutamine oleks mõjunud kaupmehe äri edule negatiivselt.

Tööstusliku tootmise tekkimisel, mis tekitas tootmissisendite kasvu (erinevad komponendid/materjalid,...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!