Selle pika ja keerulise nimega seadusega kehtestati nn ettevõtluskonto, mis lihtsustab nii maksude tasumise protsessi kui ka vähendab maksukoormust – kuni 25 000 eurot aastas teenides on maksumäär 20% ja maksu osa broneeritakse automaatselt ettevõtluskontole tasu laekumise hetkel. Ettevõtlustulu maksuga loetakse tasutuks kõik töiselt tulult maksmisele kuuluvad maksud – tulumaks, sotsiaalmaks ja kogumispensioni makse. Mingeid täiendavaid maksudeklaratsioone esitada ei tule. Eeskätt oli see lahendus mõeldud neile, kes oma põhitegevuse (nt palgatöö) kõrvalt osutavad väikeses mahus teenuseid või müüvad enda valmistatud kaupa.

Ettevõtluskonto avamise võimaluse lõi krediidiasutustest üksnes AS LHV Pank. Ainsaks ettevõtluskonto pakkujaks on LHV jäänud tänaseni. Vaatamata sellele on kasutajate arv kiirelt kasvanud. Kui 2019. aasta jooksul avas ettevõtluskonto 1 702 inimest, siis käesoleva aasta 1. aprilli seisuga oli kasutuses juba 23 848 ettevõtluskontot.

Samas on viimasel ajal muutunud ka ettevõtluskeskkond. Oma „panuse“ andis ka Covid-19 pandeemia. Harjumuspärased töö tegemise viisid on märkimisväärselt ümber kujunenud – esile on kerkinud platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale tööandjaks olemine ja iseseisvad lepingupartnerid. Vaatamata jõudsale kasutajate kasvule on praktikas esile kerkinud mitmeid kitsaskohti. Nende ajakohastamata jätmisel võib väheneda ka konto kasutamine. Sellest lähtuvalt võeti ette väike revisjon ja hetkel on muudatused eelnõu staadiumis. Olulisemaid muudatusi on neli, millest järgnevalt väike kokkuvõte.

1.      Äriühingule teenuse osutamisel maksukohustus muutub

Ettevõtluskonto vastuvõtmisel kehtestati kuritarvituste vältimiseks ja konto eesmärgipäraseks kasutamiseks mõned piirangud.

Peamise ohuna nähti töösuhte asendamist ettevõtluskonto kaudu toimuva näiliku ettevõtlussuhtega ja sedakaudu tasu maksja maksukoormuse vähendamist. Toona eelistati lahendust, mille kohaselt äriühingule teenuse osutamine on lubatud, kuid äriühingul tuleb tasuda ettevõtluskontole kantud teenustasult täiendavalt tulumaksu (TuMS § 51 lg 2 p 1). Selle tulemusel maksab lisaks ettevõtluskonto kasutaja makstavale ettevõtlustulu maksule samalt summalt tulumaksu ka äriühing, mis tasandab ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu ja palgatulu maksukoormuse erinevust.

Samas võib äriühingu täiendav tulumaksukohustus piirata ettevõtluskonto kasutaja tegevusvaldkonda. Niisamuti võib see mõjutada teenust ostva äriühingu otsuseid. Tõenäoliselt eelistab äriühing tellida teenust isikult, kelle puhul täiendavat tulumaksukohustust ei lisandu.

Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetaksegi äriühingule teenuse ostmisel tekkivat maksukohustust. Eelnõuga tulumaksukohustus kaotatakse ja selle asemele kehtestatakse kohustus tasuda 50%-lt teenustasu summalt sotsiaalmaksu. Muudatusega väheneb nii äriühingu maksukoormus kui ka suurenevad ettevõtluskonto kasutaja pensioni- ja ravikindlustuse tagatised.

Ravikindluskaitse lünklikkus on teadupärast ettevõtluskonto kasutajate üks suurimatest probleemidest, mis käesoleva muudatusega saab teatud juhtudel kindlasti leevendust. Äriühingu tasutav täiendav sotsiaalmaks deklareeritakse isikustatult teenuse eest tasu maksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tasutud sotsiaalmaks võetakse arvesse ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsete tagatiste määramisel.

2.      Kõrgem maksumäär kaob

Kehtiva korra kohaselt on ettevõtlustulu maksul kaks määra – 20% tulult, mis ei ületa kalendriaastas 25 000 eurot ja 40% tulult, mis jääb vahemikku 25 000 kuni 40 000 eurot. Ettevõtluskonto reeglite vastuvõtmisest alates on keskmine palk kasvanud enam kui 58% ning lähiaastatel prognoositakse palgakasvu jätkumist. See tähendab, et keskmise palga suurust tulu teenival ettevõtluskonto kasutajal tuleks juba lähiaastatel tasuda maksu kõrgema määra alusel.

Lisaks toetab kõrgema maksumäära ülevaatamist ka viimasel ajal olnud väga kõrge inflatsioon. Eeltoodu valguses otsustati kõrgem maksumäär kaotada ja 20% maksumäär kohaldub kogu ettevõtluskontole kantud tulule, sh osale, mis ületab 25 000 eurot, kuid jääb alla 40 000 euro aastas. Kui tulu ületab 40 000 eurot, tekib ettevõtjal käibemaksu tasumise kohustus. Ettevõtluskonto raames seda teha ei ole võimalik, mistõttu tuleb ettevõtjal valida muu tegutsemisvorm (nt FIE või OÜ).

3.      Pensioni II sambaga liitunu ettevõtlustulu maksu määr muutub

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus tugineb reeglile, et kogutavast ettevõtlustulu maksust kaetakse kõik ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud maksud ja maksed – sotsiaal- ja tulumaks ning vajadusel ka sissemakse pensioni II sambasse. Seaduse vastuvõtmise hetkel oli kogumispensioni makse kas tulenevalt vanusest või varasemalt esitatud liitumisavaldusest II sambaga liitunule kohustuslik.

2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid kogumispensioni süsteemis muudatused, mille jõustumise järgselt ei ole enam tegemist kohustusliku skeemiga. Lisaks on alates 2025. aastast võimalik vabatahtlikult suurendada kogumispensioni makse määra kas 4% või 6%-le. Sisuliselt tähendaks see muudatuste mittetegemisel seda, et pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksust tulu- ja sotsiaalmaksu katteks kantav osa ehk n-ö solidaarne panus järjest väheneb. Kui sotsiaalmaksuks kantav osa väheneb, siis suureneb tulu, mida on vaja teenida, et saada ravikindlustuskaitse. Kui tänane maksumäär jääks kehtima ja ettevõtluskonto kasutaja tõstaks kogumispensioni makse määr 6%-ni, peaks järgmisel aastal tema kuine tulu küündima ravikindlustuskaitse saamiseks juba 2 501 euroni.

Eeltoodud põhjustel muudetakse nii ettevõtlustulu maksu määra kui ka laekunud maksu jagamise reegleid.

Muudatuste kohaselt on II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2, 4 või 6 protsendipunkti) võrra suurem. Seega edaspidi on pensioni II sambaga liitunud kasutajal ettevõtlustulu maksu määr kas 22%, 24% või 26%.

Pensioni II sambaga mitteliitunud ettevõtluskonto kasutaja maksumäär ei muutu ehk on jätkuvalt 20%. Kõigil eelkirjeldatud juhtudel jagatakse 20 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust vastavalt tulu- ja sotsiaalmaksu reeglitele proportsionaalselt nende nominaalsetele maksumääradele. II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul kantaks vastavalt kas 2, 4 või 6 protsendipunkti ettevõtlustulu maksust isiku valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.

Näide

4.      Ettevõtluskonto numbri õigsust saab kontrollida

Hetkel ei ole ettevõtluskonto number seaduste kohaselt avalik, mistõttu ei ole maksuhalduril võimalik nimetatud andmeid kolmandatele isikutele esitada, kuigi tasu maksjal võib olla põhjendatud vajadus sellise info järele. Maksukorralduse seaduses on loetelu maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avalikustatavatest andmetest. Sellesse nimekirja lisatakse ettevõtlustulu maksu maksmiseks kasutatava konto number. Muudatus välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse ostjale on näha ettevõtluskonto omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse tahtlikult või eksimuse läbi muule pangakontole. Seega vähendab muudatus kuritarvituste võimalusi. Muud andmed, nt ettevõtluskontole laekunud tulu suurus või kontoomaniku kontaktandmed, ei kuulu selle muudatuse raames avalikustamisele.

Eelnõu sisaldab veel teisigi väiksemaid muudatusi, millega on võimalik tutvuda eelnõude kooskõlastussüsteemi EIS vahendusel http://www.eelnoud.valitsus.ee. Võimalik on ka täiendavate muudatuste tegemine riigikogus.