18.05.2020 Esmaspäev

Apteegireform: kellele ja milleks?

1. aprillil 2020 oli müütilise apteegireformi lõppkuupäev. Mida see reform endast tegelikult kujutas, oli see hea või halb, jäi paljudele arusaamatuks. Apteekrite endi arvates oli muudatus vajalik ja möödapääsmatu. Reformi tegelikud mõjud avalduvad siiski aja möödudes.

Kaidi Sarv, MScPharm, Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor
Kaidi Sarv, MScPharm, Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Foto: erakogu

Muutused on põhimõttelised

Apteegireform toob apteegivaldkonda põhimõttelised muutused: apteegi põhiomanik (enamusosanik) saab alates 1. aprillist 2020 olla üksnes enda apteegis juhatajana töötav proviisor, apteegi osanik (ka vähemusosanik) ei tohi enam olla ei ravimite hulgimüüja, tootja, ravimite väljakirjutaja ega tervishoiuteenuse osutaja ning üle 4000 elanikuga linnades saavad tegutseda ainult põhiapteegid (haruapteegid saavad edaspidi tegutseda üksnes väikelinnades ja maal).

Reformile eelnenud tulises väitluses pidasid ühed selliseid muudatusi enneolematuks ahistamiseks, teised kinnitasid, et ilma nendeta ei ole enam võimalik jätkata.

Kuidas apteegireform...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes