01.07.2011 Reede

Tulumaksu langetamise aeg

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tulumaksu langetamise aeg Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) algatati Riigikogus 10. mail. Arutelu rahanduskomisjonis toimus 30. mail, esimene lugemine Riigikogu suures saalis 1. juunil, teine lugemine 15. juunil ja kolmas lugemine 16. juunil.


Menetluse käigus tehti eelnõusse ainult üks muudatus ja see puudutas tasemekoolituse erisoodustuste kaotamist. Kui algses tekstis oli maksuvabastus ette nähtud vaid töö- ja teenistussuhtega seotud tasemekoolitusele, siis Eesti Kaubandus-Töötuskoja ettepanekul lisati loetelusse ka juhatuse liige, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi püsiva tegevuskoha tegevjuht. Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2012.

Tulumaksuseaduse muudatused alates 01.12.2012


  •     Tulumaksumäär on alates 2015. aastast 20% (juriidilise isiku puhul 20/80 väljamaksest)
        Eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja annetusi saab füüsilise isiku tulust maha arvata 1920 eurot aastas (§ 282 lg 1)
        Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud kasust saab maha arvata metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus arvata need maha samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil. Kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning maksumaksjal on õigus vähendada edasikantud kasu uutel maksustamisperioodidel tehtud kulude võrra. Lõplik maksukohustus selgitatakse välja kolmeaastase perioodi lõpus. Muudatus kehtib ka mitteresidentidele (§ 37 lg 8, 9 ja 10, § 46 lg 11 ja 5)
        Erisoodustus on täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine (§ 48 lg 4 p 10)

Nüüd siis ka natuke nendest ettepanekutest, millega ei arvestatud. Keskerakond tegi ettepaneku asendada tulumaksumäära langetamine hoopis maksuvaba tulu tõstmisega ning kehtestada alates 2015. aastast maksuvaba tulu määr 2040 eurot aastas (170 eurot kuus). Põhjendustes viidati IMF ettepanekutele ning lisati arvutused, mis näitavad, et nende soovitud muudatuse kohaselt suureneks keskmisest brutopalgast väiksemate sissetulekute saajate netotulu rohkem kui eelnõu kohaselt.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
tõestas ennast vasakpoolse maailmavaate lipukandjana ja tegi ettepaneku loobuda tulumaksumäära tõusust ilma midagi asemele pakkumata, sest 2015. aastal tegevust alustav peaminister Sven Mikseri valitsus teab meist paremini, mida 70 miljoni euroga peale hakata. Lisaks tegi SDE ettepaneku, et 1920 euro suurune mahaarvamiste piirmäär kehtiks ainult pärast 1. jaanuari 2012 võetud eluasemelaenu intressidele. Ettepanekut põhjendati õiguspärase ootuse põhimõttega. Samasugune ettepanek sama põhjendusega tuli ka väljaspoolt Riigikogu Eesti Omanike Keskliidu ja EML ühispöördumises (teksti vt allpool). Täiendavalt saatsime ka komisjonile ettepaneku muuta üüritulude maksustamise korda, aga see ettepanek jäi menetletava eelnõu raamidest välja.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit tegi ettepaneku kaotada ära TuMS § 27 lõikes 2 sätestatud piirang annetuste mahaarvamisele (5% tulust), sest see piirmäär pärineb ajast, mil kõikide mahaarvamiste üldist piirmäära veel ei olnud. Olgu meelde tuletatud, et 2000. aasta tulumaksuseaduse tekstis ei olnud üldist mahaarvamiste piirangut, oli vaid piirang annetustele (kuni 5% tulust) ja kolmanda pensionisamba sissemaksetele (15% tulust). Alates 2002. aastast kehtib TuMS § 282, mille kohaselt ei saa TuMS §-des 25–27 nimetatud mahaarvamisi teha rohkem kui 50% maksumaksja tuludest ning mitte rohkem kui 100 000 krooni. Alates 2004. aastast kehtib piirmäär 50 000 krooni (3196 eurot).

Laul ei ole sellega lõppenud

Lõpetuseks tasub veel mainida, et Keskerakond ei ole siiski ainus, kes soovitab vähendada madalapalgaliste maksukoormust. Alles äsja soovitas seda ka Euroopa Liit. 7. juunil avaldati Euroopa Komisjoni soovitused ja arvamused kõikide liikmesriikide reformikavade ja stabiilsusprogrammide kohta.

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU SOOVITAB Eestil võtta aastatel 2011–2012 järgmisi meetmeid:

(1) Saavutada hiljemalt 2013. aastaks struktuurne ülejääk, piirates eelarvepuudujääki 2012. aastal kõige rohkem 2,1%-ni SKP-st, hoides kulutused rangelt kontrolli all ja veelgi kärpides avaliku sektori kulutusi.

(2) Võtta meetmeid tööjõunõudluse toetamiseks, vähendades eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust ja sotsiaalmakseid eelarve seisukohast neutraalselt. Tõhustada aktiivset tööturupoliitikat, võttes meetmeid, mis hõlmavad noori ja pikaajalisi töötuid ning suure tööpuudusega piirkondi, et vähendada vaesusriski.

(3) Tagada kavandatud stiimulite rakendamine energiamahukuse vähendamiseks ja majanduse energiatõhususe suurendamiseks eelkõige ehitus- ja transpordisektoris, tagades muu hulgas turu parema toimimise.

(4) Seada haridussüsteemi reformi rakendamisel prioriteediks alus- ja kutsehariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamise ning tugevdada kutsekvalifikatsioonide süsteemi. Viia haridustulemused paremini kooskõlla tööturu vajadustega ja luua madala kvalifikatsiooniga töötajatele võimalusi elukestvas õppes osalemiseks.


Soovitust põhjendatakse nii: Pikaajalise töötuse määr on kõrge ning piirkonniti on töötuse määr olnud pidevalt üsna erinev. Kuigi alates 2009. aastast on olukord märgatavalt paranenud, on aktiivse tööturupoliitika rahastamise tase üks madalaimaid EL-is ning seetõttu on aktiivset toetust saavate töötute osakaal väike. Eesti tööturg on üsna paindlik, mida toetab otsus lükata kuni 2013. aastani edasi tööseaduste paketiga ette nähtud töötushüvitise suurenemine. Sellisest paindlikkusest hoolimata on Eestis tööjõu maksukoormus üsna suur, mis võib tööjõupakkumist ja -nõudlust negatiivselt mõjutada. See probleem on eriti terav, arvestades kõrget töötuse määra noorte ja madala kvalifikatsiooniga inimeste hulgas, keda ohustab vaesusrisk. Sotsiaalmaksete vähendamiseks kavandatud reformid on samm õiges suunas, kuid need tuleb ellu viia koos eelarvepositsiooni tugevdamisega. Tõhusust oleks võimalik suurendada tulude rangema arvestamisega, et paremini hõlmata muud hüvitised.

See jutt läheb enam-vähem kokku sellega, mida ka maksumaksjate liit on viimastel aastatel pidevalt korranud. Väikesepalgaliste jaoks võib tihti saatuslikuks saada sotsiaalmaksu kuumäär, mis 2009. aastal tõsteti miinimumpalga tasemele. Tööandja kohustus maksta miinimumpalgast väiksema tasu pealt sotsiaalmaksu 33% kuupalga alammäärast ei võimalda osalise tööajaga töötajate rakendamist. Tõsi küll, väike leevendus tuli 2010. aastal, kui kuumäära alt vabastati pikka aega töötuna arvel olnud isikud (vt SMS § 2 lg 4 p 5), kuid ka see meede on ajutine ja piiratud. Nagu me teame, vähenes 2009. aastal oluliselt ka registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate arv. Kui alustaval ettevõtjal ei ole täit kindlust, kas ta suudab teenida nii palju tulu, et maksta kohe ära 1100 eurot sotsiaalmaksu aastas, siis ta pigem jääb endiselt töötuna arvel olevaks ja saab ravikindlustuse riigi kulul. Või tegutseb mitteametlikult ja ilma makse maksmata. Või mõlemat korraga, mis on veelgi hullem. EML arvates on võimalik Euroopa Liidu soovitusi järgida selliselt, et esimeses järjekorras vähendada sotsiaalmaksu alampiiri, näiteks nõuda miinimumpalgalt ainult 13% suuruse ravikindlustusmakse tasumist. Järgmise sammuna võiks laiendada sotsiaalmaksu alampiirist kehtivaid vabastusi.

Sealt edasi võikski päevakorda võtta maksuvaba tulu määra tõstmise. Ei ole mõtet hakata tegema keerulisi arvutusi tõestamaks, et tulumaksumäära vähenemisest võidavad enam kõrgepalgalised ja dividenditulu teenijad. Aga kes soovib arvutusi — olge lahked: miinimumpalga (278 eurot kuus) teenija võidab 2015. aastal väiksemast tulumaksust 1,20 € kuus; 2011. aasta märtsi keskmise brutopalga (843 eurot) teenija võidab 6,58 € kuus ja president, kelle palk on 5200 eurot kuus, võidab 48,06 € kuus.

Tulumaksuvaba miinimum peaks maksuõiguse põhimõtete ja teooriate kohaselt vastama sotsiaalsele elatusmiinimumile. Meil paistab aga domineerivat lähenemine, et tegemist on suvalise arvuga, mida poliitikud muudavad siis, kui tahavad, ja nii palju, kui tahavad. Riigikogus toimunud aruteludest torkas silma ka varjatud hirm selle ees, et kui maksuvaba tulu määra tõsta, siis väheneb inimeste arv, keda Reformierakond saaks tulevikus tulumaksumäära järjekordse langetamisega õnnelikuks teha. Jah, kui maksuvaba tulu määr oleks juba praegu võrdne miinimumpalgaga, oleks inimesel see varem arvutatud 1 euro ja 20 senti juba praegu käes ja unustatud ning 2015. aastal ei pruugi see inimene valimistel „õigesti“ käituda.

Tasuks mõelda ka selle peale, kas füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksumäärad peavad ilmtingimata olema võrdsed. Kui rahvusvaheline konkurents avaldab pidevalt survet vähendada äriühingute maksukoormust (kuigi Eestil on eelis jaotamata kasumi maksuvabastuse kujul, on jaotatud kasumi maksukoormus paljudes Euroopa riikides Eestist olulisem väiksem), siis võikski mingil hetkel langetada juriidilise isiku maksumäära radikaalselt näiteks vahemikku 10-15%, jättes füüsilise isiku maksumäära senisele tasemele. See toob küll kaasa mõningad ümberkorraldused dividendide ja erisoodustuste maksustamisel, kuid lõppude lõpuks ei saa paar puuduvat lahtrit tuludeklaratsioonis olla nii oluline põhjus, et selle pärast loobuda konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arendamisest Eestis. Kui füüsilise ja juriidilise isiku maksumäärad lahti siduda, oleks ehk ka lihtsam tõsta maksuvaba tulu määra.

Tööinimeste huvides võiks kindlasti olla ka see, kui asendada praegu laste eest antav täiendav maksuvaba tulu (TuMS § 231) kõrgema lastetoetusega või teha mahaarvamine mitte tulust, vaid tulumaksust. Selline süsteem on kasutusel paljudes riikides ja selle eesmärk on tagada toetuse saamine ka nendele maksumaksjatele, kellel ei ole piisavalt maksustatavat tulu, et sellest mahaarvamist teha. Võiks ju arvata, et just sellistel inimestel oleks laste kasvatamiseks kõige rohkem tuge vaja.

Veel tahaks mainida üha enam aktuaalsemaks muutuvat probleemi. Eestis puudub maksuvabastus tööl käimisega seotud kuludele. Maksuamet on hakanud viimasel ajal jõuliselt puistama tööjõurendiga tegelevaid ettevõtjaid, kes vormistavad Soomes töötamist lähetusena, kuigi tegelikult ei ole paljudel juhtudel tegemist ajutise töötamisega väljaspool Eestit asuvat töökohta.[3] Töölähetus tähendab eelkõige maksuvaba päevaraha, aga mitte ainult. Kui töölepingu järgselt ongi töö tegemise koht Soomes, ei saa tööandja ega töötaja maksuvabalt kanda Eesti ja Soome vahel sõitmise kulusid, sest need on samasugused kodu ja töökoha vahel liikumise juhtumid nagu Eesti sees liikudeski.

Meie maksuseadus ei tee vahet sellel, kas töötaja käib tööl kõrvalmajas või teises maailma otsas — kõikidel juhtudel on tööle ja tagasi koju jõudmine töötaja sügavalt isiklik probleem. Erandina nimetab TuMS § 48 lg 51 vaid olukordi, mil ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik. Mujal riikides, kas või näiteks Soomes, lubatakse kodu ja töökoha vaheliste sõitude kulusid deklareerida mahaarvatavate kuludena ja näiteks isikliku sõiduauto puhul ei ole selleks vaja esitada bensiinitšekke, vaid piisab kilomeetrite ja tööpäevade kirjapanemisest. Tõsi küll, de facto makstakse Eestis isikliku sõiduauto hüvitist ja kasutatakse ametiautot maksuvabalt töökoha ja kodu vahelisteks sõitudeks üsna sageli (näiteks kui 64 euro suuruse hüvitise saamiseks ei ole vaja sõitude arvestust pidada), kuid see praktika paneb halvemasse seisu ühistransporti kasutavad töötajad, kes ei saa endale maksuvabastust kuidagi nihverdada.

Kui leitakse, et ühistranspordi kulude ja töökohaga seotuse kontrollimine on jube keeruline ja maksuameti koormamine selle ülesandega ei tasu ära, siis oleme ringiga tagasi alguses ja võiksime taas mõelda selle peale, et äkki oleks siis lihtsam näiteks… tõsta üldist maksuvaba tulu määra.

lasse_lehis.jpgLasse Lehis
EML juhatuse liige

 

 

 

 

 


Tulumaksusoodustuse piiramine lööb valusalt paljusid peresid

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse pressiteade

31.05.2011

1. juunil, lastekaitsepäeval, Riigikogus esimesele lugemisele minev seadusemuudatus, mis piirab füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole (50 000 kroonilt 30 000 kroonile) mõjutab paljusid Eesti peresid, kel on kodulaen, mõni pereliige omandab kõrgharidust tasulises õppes või mitu last käivad huviringides, lasteaias või tasulises koolis.

„Ehkki esmapilgul tundub, et tegu on suurte summadega ja see ei puuduta paljusid, siis kui pisut süveneda ja arvutada, on näha riski, et perede kulutused õppe-ja huvitegevusele kasvavad,“ rääkis Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht Piret Suitsu. „Riiklikus lasteaias näiteks on kohatasu 192–268 eurot ehk 3000–4200 krooni aastas. Mis tahes spordihobile, olgu selleks tantsukool või jalgpallitrenn, kulub aastas samuti ca 192 eurot ehk 3000 krooni lapse kohta, enamik trenne on aga oluliselt kulukamad. Aga kui peres on mitu last, kel on hobid? Või käib lasteaialaps lisaks veel tasulises eelkoolis, mille hinnad küünivad kohati üle 64 euro ehk 1000 krooni kuus — see tähendab taas keskmiselt 576 eurot ehk 9000 krooni lisakulu aastas?“ tõstatas Suitsu mitu küsimust. Juba eeltoodud näites antud summade kokkulöömine annab poole tulevikus maksimaalselt tagastuseks sobivast summast — 960 eurot ehk 15 000 krooni.

Lisaks on 17% Eesti peredest kodulaen.
„Keskmine kodulaenu jääk on täna 40 000 eurot ehk ca 626 000 krooni, keskmine intressikulu aastas 3,4%. Seega kulub intressi maksmiseks keskmiselt 1360 eurot ehk 21 284 krooni aastas,“ rääkis Suitsu. "Euribor, millest sõltub valdava enamiku Eesti kodulaenu võtnute laenuintress, jätkab tõusu ning on saavutanud viimase kahe aasta rekordtaseme. Seega kasvavad kodulaenude intressid ja paljud paraku kaotavad veelgi suurema osa tulumaksutagastusest." Arvestades varasema näitega, on maksutagastuse ülempiir juba lõhki — keskmine kodulaen, kooliks valmistuv lasteaialaps ning üks koolilaps, kes trennis käib, tähendavad kokku juba pea 2319 eurot ehk 36 284 krooni.

„Seni pole me oma näites aga arvestanud kõrghariduse kuludega. Peres, kus kõrgkoolis õpib tasulisel kohal vähemalt üks laps, pole edaspidi võimalik tulumaksusoodustuse teisi väljundeid, mis puudutavad kodulaenu intresse või annetusi, enam kasutada, sest õppetasud jäävad enamasti vahemikku 1800-1900 eurot aastas. Võib ju eeldada, et õppekulud tuleks ära tuua lapse enda deklaratsioonil, aga see eeldab, et laps peaks ise eelnevalt piisavalt tulu teenima, et soodustust kasutada. Reaalsus on paraku selline, et enamik tudengeid nii suurt aastatulu ei teeni,“ toonitas Suitsu ja tõi mõned näited: aasta infotehnoloogia eriala bakalaureuseõppes maksab 1930 eurot ehk 30 200 krooni, meedia erialal 3000 eurot ehk pea 47 000 krooni, õigusteaduses 2880 eurot ehk 45 000 krooni ja arstiteaduses koguni 4600 eurot ehk pea 72 000 krooni. Kõik need summad ületavad juba üksigi plaanitavat tulumaksusoodustuse ülempiiri.

„Üha enam räägitakse ka elukestva õppe olulisusest ning paljud eestimaalased on kasutanud võimalust küpsemas eas kraadiõppesse minna või teine kutse omandada. Üle 25-aastaste üliõpilaste osakaal on viimase 15 aastaga Eestis kasvanud 22%-lt 37%-le. Seega on paljudes peredes kõrgharidust või uut ametit omandamas ka vanemad, “ rääkis Suitsu ja tõi näiteid ka magistriõppe kuludest: eesti keele ja kirjanduse, ühiskonna- ja ajalooõpetaja peab magistriõppe eest tasuma 2000 eurot ehk ca 31 000 krooni aastas, majandusmagistriks saamine maksab aga 2820 eurot ehk 44 000 krooni aastas. „Kui aga ka vanem soovib samuti sporti harrastada või osaleb ta täiendõppes, näiteks keeleõppes, siis need arendavad tegevused maksusoodustuse alla enam ei mahu,“ märkis Suitsu. Seega ei toeta eelnõu just elukestvas õppes jätkamist, kui perel on palju kohustusi või vanem soovib maksusoodustust kasutada laste huvihariduse kulutuste vähendamisel.

Käesoleval õppeaastal õppis tasulises õppes 49% tudengitest ehk 33 929 inimest, sealhulgas oli sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse tudengitest oma raha eest õppimas koguni 83% ehk 19 370 inimest. 48% tasulistel kohtadel õppijatest on vanemad kui 25 aastat. See aga tähendab, et nende õppemaksu ei saa nende eest deklareerida vanemad või muud sugulased. Enam kui pooled tudengid on võtnud ka õppelaenu, mille intressidele kehtis seni tulumaksusoodustus, kuid alates 2011. aastal esitatud deklaratsioonist aga enam mitte. Seega kasvavad paljude oma raha eest õppivate tudengite õppekulutused veelgi.

Lisaks õppuritele puudutab plaanitav muudatus üksikvanemaga peresid, kus pole võimalik kulutusi kahe deklaratsiooni vahel jagada või ühisdeklaratsiooni esitada, ning lastega peresid, kus tulumaksusoodustuse alla sobiksid mitme lapse hobid. Eestis on 21 500 ühe vanemaga perekonda ja kolm ning enam last kasvab enam kui 16 000 peres. Kokku kasvab sellistes peredes enam kui 60 000 kooliealist last. Paraku pole paljudes peredes juba täna liiga madala tulu tõttu võimalik maksusoodustusi kasutada. Kavandatav seadusemuudatus tähendab aga, et ka tulevikus, kui nende sissetulekud peaksid suurenema, jääb maksusoodustuse summa täna võimalikust oluliselt väiksemaks.

Kokku kahaneb laenuintressidelt, õppekuludelt ja annetustelt tagasi saadav raha maksimaalselt 268 euro ehk 4200 krooni, pärast tulumaksu langetamist 20%-le maksimaalselt 255 euro ehk 4000 krooni võrra ühe deklaratsiooni kohta aastas. „Tegu ei ole väikese rahaga. Keskmise pere jaoks tähendab see aastas juba tervet lasteaiatasu või ühe lapse kogu aasta trennikulusid,“ märkis Suitsu.


Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Maksumaksjate Liidu märgukiri Riigikogu rahanduskomisjonile

19.05.2011

10. mail algatas rahanduskomisjon Riigikogus tulumaksuseaduse muutmise eelnõu (40 SE), mille § 1 punktiga 2 muudetakse täpsemalt tulumaksuseaduse § 282 lõiget 1.

Seadusemuudatusega langetatakse lubatud mahaarvamiste kogusummat praeguselt 3196 eurolt 1920 eurole ja see puudutab eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust. Sisuliselt piiratakse füüsilise isiku tulumaksust mahaarvamise kogusummat 1920 euroni (30 000 kroonini) varasema 3196 euro (50 000 krooni) asemel ning nimetatud seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2012. Mahaarvamise piirmäära langetamine toob riigile lisatulusid alates 2013. aastast 5 miljoni euro võrra.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Maksumaksjate Liit on seisukohal, et tegemist on õiguspärase ootuse riivega. Nimetatud eelnõu puudutab ennekõike eluasemelaenu võtnud inimesi, kellel oli kodu soetamiseks laenu võttes õigustatud ootused ja tõenäoliselt on teostanud ka finantskalkulatsioonid lähtuvalt riigi varasemalt antud garantiidest. Samuti mõjutab see negatiivselt inimeste finantse, kes on võtnud varasemalt laenu oma õpingute finantseerimiseks. Lisaks tuleb arvestada ka tänase päeva sotsiaalse reaalsusega, kus inimeste sissetulekud pole taastunud paari aasta taguse ajaga ning eeldusel, et Euroopa Keskpank tõstab lähiaja perspektiivis intressimäära, mõjutab see oluliselt kodulaenu võtnud inimese rahakotti.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud andmed, et 2009. aastal ületas 1920 euro piiri 24 800 üksikdeklaratsiooni ja 4300 ühisdeklaratsiooni, mille korral lihtne arvutus näitab, et seadusemuudatuse läbi kaotab rahaliselt 29 100 eraisikut. Eeldades, et paljudel neist inimestest on ka perekonnad, on seadusemuudatusest mõjutatute hulk märgatavalt suurem kui 29 100.

Lisaks eelnevale tuleb seadusemuudatuse mõjusid hinnates arvestada ka asjaoluga, et 6 kuu EURIBOR on hetkel ajaloolisest keskmisest märgatavalt madalamal tasemel (hetkel 1,713%, 2009. aastal 1,429% ja 1999.–2010. aastal 3,053%) ning tõenäoliselt tõuseb lähiperspektiivis. Seega kui 2009. aasta statistika põhjal kasutasid mahaarvamise võimalust ca 216 000 isikut ja aritmeetiliseks keskmiseks deklaratsiooni kohta oli 29 413 krooni[4], ning arvestades, et intressimäärad tõusevad, mõjutab seadusemuudatus lähitulevikus otseselt lisaks 29 100 inimesele veel mitmeid tuhandeid inimesi.

Omanike keskliit ja maksumaksjate liit teevad ettepaneku, et antud seadusemuudatuse eelnõu vaadatakse uuesti üle ning kaaludes eelnevalt välja toodud asjaolusid, loobutakse § 282 lõike 1 muutmisest ja tulumaksusoodustuse piirmäära ei langetata 1920 euroni.

Alternatiivse lahendusena pakume välja, et tulumaksuseadusesse lisatakse punkt, mille kohaselt ei rakendu nimetatud muudatus tagasiulatuvalt koolituskuludele ja varasemalt eluasemelaenu võtnud füüsiliste isikutele ning neile kehtiks jätkuvalt tulumaksusoodustuse vana piirmäär ehk 3196 eurot. Vana piirmäär peab kehtima ka isikutele, kes võtavad eluasemelaenu või alustavad õpinguid enne seaduse jõustumist.


Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu märgukiri Riigikogu rahanduskomisjonile

08.06.2011

Vabaühenduste liit EMSL paneb ette lisada eelnõusse säte, millega muudetakse kehtetuks tulumaksuseaduse § 27 lõige 3, mis piirab kingituste ja annetuste mahaarvamise viie protsendiga kogutulust; ning teiseks jätta muutmata § 28 lõige 1, aga lisada plaanitud piirang paragrahvi 25 ehk üksnes eluasemelaenu intressidele.

Eelnõuga vähendatakse tuludest mahaarvamiste summaarset lage järsult, mille eesmärk on seletuskirja järgi sotsiaalpoliitilise iseloomuga ning sellisena arusaadav. Muudatus mõjutab aga sama järsult ka eraisikute motivatsiooni teha rohkem annetusi ja kingitusi avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, mida ei saa kuidagi käsitleda eraisikute sotsiaalvajaduste otsese rahastamisena, vaid tegemist on selgelt üldise hüvega.

Eraisikute annetuste ergutamist ei tohiks nagunii nende eesmärgist tulenevalt käsitleda koos teiste maksusoodustustega, mis lähtuvad inimeste endi vajadustest ja nende rahuldamisest (laenuintressid, koolituskulud jm), sest annetamine on suunatud teiste hüvanguks. 2011. aastast ei toetata maksuerandiga enam ühelegi teisele asutusele tehtud annetusi kui üksnes tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja liikmeile, mis on annetuste saajate ringi juba väga piiranud ehk vähendanud koormust ka riigieelarvele.

EMSL arutas 5% piirangu põhjendatust Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnaga ja head selgitust neil piirangule ei olnudki — tegu on minevikust seadusse jäänud sättega, millel oli roll pigem varasema regulatsiooni valguses ja selle kaotamisega lisanduv võimalik koormus riigieelarvele jääks tulevikku. Paraku ei olnud ministeeriumil mahti meie palve peale soovitud muudatuse eeldatav maksumus välja arvutada, aga oleme kindlad, et kaasnev kulu on tühine võrreldes signaaliga ja mõjuga, mille seadusandja annab eraisikute annetustelt maksusoodustuse sisulise kaotamisega, kui väheneb mahaarvamiste maksimummäär ning alles jääb annetustele 5% piirang.

Seega, EMSL ei toeta mitte ühtki muudatust tulumaksuseaduses, mis halvendab senist olukorda riigipoolses heategevuse soosimises. Praegune eelnõu toob kaasa aga väga põhimõttelise, ootamatu ja seletuskirjas täiesti põhjendamata jäetud muudatuse, mis läheb otseselt vastuollu Riigikogu enda heakskiidetud “Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni” eesmärkidega (heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine) ning ka “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14” eesmärkide ja tegevuskavaga, mille valitsus kiitis heaks alles tänavu veebruaris.

Annetamise hetkeseisu ja probleemide-vajaduste mõistmiseks saab tutvuda Poliitikauuringute keskuse Praxis värske analüüsi raportiga (tõtt-öelda esimesega Eestis) http://goo.gl/2qNGB.

Maksumaksjad.ee

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.