15.05.2020 Reede

Kas eriolukorra ajal tegemata jäänud töötunnid tuleb järele töötada? Esile tõstetud

Töötan kaubanduses ning meie kauplus oli märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse põhiselt ning töötasime osalise tööajaga. Näiteks tuli mul aprillis kokku 50 töötundi. Kuna ka meie ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes, vähendati meie palka 30% võrra. Kuna meil arvestatakse töötunde kvartalipõhise graafikuga ning aprillis oli meil vähe töötunde, siis uue töögraafiku järgi peaksime tunnid mais ja juunis "tasa tegema". Maikuus peaks meil kalendri järgi olema 167 töötundi ning kui meie töökoormust vähendati 30% võrra, peaksime töötama 117 tundi. Meil on aga töögraafikusse märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt meie töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Meil ei olnud võimalik aprillis tööl käia ja tunde täis teha, kas tööandja saab neid tunde nüüd mais ja juunis nõuda?

Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.
Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Foto: pexels

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Teie küsimusest selgub, et teil on 3-kuuline summeeritud tööajaarvestus ning tööaja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja lõppes märtsis (jaanuar-veebruar-märts) ning teine algas aprillis ja lõpeb juunis (aprill-mai-juuni). 

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku summeeritud tööajas kui tööaeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on ebavõrdse töökoormuse jaotamine arvestusperioodi jooksul. Kusjuures TLS § 44 lg 1 kohaselt selgub üle- või alatunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Vastavalt sellele koostatakse töögraafikud, arvestatakse tööajafond ehk normtunnid ning arvestatakse tööaja summeerimisperioodi lõpul kas on tekkinud üle- või alatunde. 

Arvestusperioodi jooksul võivad töötaja töötunnid jaotuda erinevalt. Nii võib töötaja teha ühes nädalas või kuus vähem tunde kui teises. Oluline on, et arvestusperioodi lõpuks oleks töötajal normtunnid täidetud. Summeeritud tööaja korral selguvad üle- ja alatunnid arvestusperioodi lõpus. See tähendab, et kui töötaja teeb ühes kuus rohkem töötunde kui tööajanorm seda ette näeb, ei pruugi olla tegemist ületundidega, sest järgmises kuus võib töötaja teha nende tundide võrra vähem tööd. Seega ei saa summeeritud tööaja korral olla kindel ületunnitöö tekkimise ajas ning lähtutakse sellest, et ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus, mil võrreldakse töötaja normtunde ja reaalselt töötatud tunde. 

Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Näiteks: Kui töötaja töötab 3-kuulise tööaja summeerimisperioodiga, milline algab 1. jaanuaril, siis jaanuaris, veebruaris ja märtsis tehtavad tunnid võetakse kokku märtsi lõpus ja sama perioodi normtundide võrdluses selgub, kas töötajal oli selles perioodis ületunde või mitte. Ületunnid tuleb töötajale hüvitada kas tasulise vaba ajaga või kui pooled on kokku leppinud rahas hüvitamises, tuleb ületundide eest maksta 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg-d 6 ja 7). 

Kui nüüd sellesse perioodi jääb aeg, mil tööandja rakendas töölepingu seaduse § 37 ja vähendas töötajate töötasu, siis vähenesid töötajate tööajanorm, st töötaja pidi töötasu vähendamise protsendi ulatuses vähem töötama. Seega kujuneb tööaja summeeritud arvestusperioodil uus töötundide norm. Töötajad võivad mõnes kuus töötada vähem, mõnes rohkem, perioodi lõpuks peaks töötaja olema töötanud oma normtunnid.

 Vastates Teie küsimusele, selgitame, et antud juhul on tööandja rakendanud TLS § 37 ning vähendanud töötasu 30%, ehk Teie normtundide arvu on vähendatud 30% võrra. Kuna Teie tööaega arvestatakse tööaja summeerimisega perioodil aprill-juuni, siis alles juuni lõpuks selgub, kas töötasite täpselt nii palju, kui normtundide järgi seda tegema pidite või kogunesid Teil perioodi lõpuks üle- või alatunnid. Perioodi sees võisid tunnid jaotuda ebavõrdselt, st aprillis võis olla vähem tunde ja mais juunis rohkem tunde. Juuni lõpuks selguvad perioodi (aprill-juuni) normtundide ja tegelikult töötatud tundide võrdluses kas üle- või alatunnid. Alatunnid võivad tekkida töötajal olukorras, mil ta oli valmis tööd tegema, kuid tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Seega arvestusperioodi lõpus selgub, et töötaja tegi vähem töötunde kui normtunnid ette näevad ehk kas tekkisid alatunnid. Tööandja peab alatunnid TLS § 35 alusel hüvitama makstes nende tundide eest keskmist töötasu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes