07.03.2011 Esmaspäev

Tööaja summeeritud arvestuse pidamise meetodid

Ettevõttes kasutatakse tööaja summeeritud arvestust nelja kuu kaupa.
Esimene periood on jaanuarist aprillini. Töötaja on veebruaris tööl olnud 165 tundi, norm on 149 tundi.

Kas nende 16 tunni eest ei tule veebruaris töötasu üldse maksta, vaid vaadata tundide arvu perioodil jaanuar–aprill, ning kui need 16 tundi jäävadki ületundideks, kas siis tuleb tasustada kõik ületunnid aprillis?

Või maksame veebruaris nende tundide eest 100% ning 50% maksame juurde aprillis kui lisatasu ületundide eest? Ehk maksame veebruaris töötajale 165 töötunni eest ning arvestusperioodi lõpus vaatame, kas need 16 tundi jäävad ületundideks või mitte. Olenevalt sellest kompenseerime töötajale 50% (et tuleks 150% ületundide eest). Kuidas on õige?

VASTUS:

Võimalik on kasutada erinevaid töötasustamise süsteeme. Põhiliselt on levinud kaks:

  • Kui on kokku lepitud kuu töötasu, makstakse iga kuu (jaanuar-märts) möödudes välja kokkulepitud kuutöötasu, olenemata sellest, mitu tundi inimene selles kuus töötas. Aprilli lõpus vaadatakse, kas on põhjust maksta eraldi tasu ka ületundide eest. Varem ei pea seda arvestama, sest ületunnid tõepoolest saavad tekkida vaid arvestusperioodi lõpus. Seda on võimalik kasutada ka juhul, kui on kokku lepitud tunnitöötasu, kuid sellisel juhul peaks töötasustamissüsteem olema selgelt lahti kirjutatud. 
  • Kui on kokku lepitud tunnitöötasu, on võimalik maksta iga kuu möödudes tegelikult töötatud tundide järgi ja alles arvestusperioodi lõpus (kui selgub, et ületunnid siiski tekkisid) maksta juurde täiendav 50% nende tundide eest.
  • Seega võivad mõlemad küsija pakutud variandid olla võimalikud. Sõltub sellest, kuidas on töötasu kokku lepitud ja millist töötasustamissüsteemi kohaldatakse.

Kaire Lang
OÜ Expert2Expert

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes