07.03.2011 Esmaspäev

Vahendusteenuste osutamine Eesti territooriumil välisettevõtte ja offshore firma vahel

Eesti firma A (käibemaksukohustuslane) osutab telekomminikatsiooni  vahendusteenusi (mitte Eesti territooriumil) Šveitsi firma В (müük)(VAT) ja offshore firma С (ost) vahel.  Kas  deklareerimine on teostatud korrektselt?  Milliseid dokumente peab vormistama taoliste tehingute puhul?
1. KMD:
Šveitsi firma teenuste müük
Rida 3 ja 3.1
Offshore firma teenuste ost
Pööratud  maksustamine
Rida 1,4,5 ja 7
2. TSD Lisa 3:
Offshore firma,  mis ei ole esitanud maksutõendi, osutatud teenuste eest makstavalt tasult kinnipeetud tulumaks määraga 21% deklareerimine.
Millised andmed peab sisaldama offshore firma poolt tulumaksu kinnipidamise vältimiseks esitatud tõend ?
VASTUS:

Käibemaksu mõttes ei ole vahet, kas tehingut tehakse nn offshore äriühingu või mõne muu ettevõttega, maksustamisel rakenduvad mõlemal juhul samad maksustamise reeglid. Kui vahendaja tegutseb teise isiku arvel, kuid oma nimel (nt väljastab arve oma nimel, reklaamib teenust oma nimel), siis on vahendaja käibemaksuseaduse mõttes põhiteenuse osutajaks ning kajastab vahendatava teenuse oma käibe hulgas teenuse ostu ja müügina. Kui vahendatavat teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või ühendusevälise riigi ettevõtjale, rakendub üldkord - teenuse osutaja märgib arvele 0% käibemaksu ning teenuse saaja pöördmaksustab tehingu oma asukohariigis. KMD-l deklareeritakse kirjeldatud teenuse osutamine real 3 (mitte aga real 3.1 kuna Šveitsi puhul on tegu ühendusevälise riigiga). Sama loogikat järgides - kui Teie olete teenuse saajaks ning teenuse osutaja on ühendusevälise riigi (nn offshore piirkonna) ettevõtja, siis rakendub samuti pöördmaks. Teie kui teenuse saaja deklareerite saadud teenuse sel juhul KMD-l ridadel 1, 4, 5 ja 7. Tehingu tõendamiseks sobivad näiteks arve ja teenusleping.

Nn offshore äriühingul asuvalt äriühingult teenuste ostmise puhul on vaja veenduda, kas tegemist on madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isikuga tulumaksuseaduse § 10 mõistes. Välismaist juriidilist isikut ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks, kui täidetud on kasvõi üks alljärgnevatest punktidest:
  • see riik või territoorium on nn valges nimekirjas (https://www.riigiteataja.ee/akt/13277303), või
  • selle välismaise äriühingu kasumilt võetava tulumaksu määr on vähemalt 7%, või
  • tulu tegelikust majandustegevusest moodustab üle 50% selle juriidilise isiku majandusaasta tulust, või
  • selle juriidilise isiku asukohariik või -territoorium annab Eesti maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli all oleva isiku tulude kohta.
  • Mõiste "tulu tegelikust majandustegevusest" on tulumaksuseaduses uus (jõustus 01.01.2011) ning selle sisu ei ole maksuhaldur avalikult veel selgitanud.
Kui ükski ülaltoodud punktidest ei ole täidetud, siis on tegemist madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isikuga ning temale makstavatest teenustasudest peab Eesti äriühing kinni pidama 21% tulumaksu, sõltumata teenuse osutamise kohast. Taolisel juhul ei võimalda ka residentsustõendi saamine tulumaksu kinnipidamist vältida.

Maigi Lasn,
maksukonsultant,
Deloitte Audit Eesti

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference