Kinkekaardi müümise hetkel üldjuhul käivet ei teki, sest kinkekaardi väljastamisel ei ole teada, kas ja millal seda kasutatakse ning millist kaupa või teenust selle eest ostetakse. Seega ei saa ka rääkida konkreetse kauba või teenuse eest ettemaksu tasumisest. Sellisel juhul on kinkekaardi puhul tegemist sisuliselt maksevahendiga, mitte kliendile kauba võõrandamise või teenuse osutamisega. Käive tekib hetkel, kui kinkekaarti kasutatakse kauba või teenuse eest tasumiseks. Kuna kinkekaardi müük iseenesest ei ole kauba ega teenuse müük, vaid kohustuse tekkimine, siis kinkekaardi realiseerimata jätmine on ettevõttele muu tulu, mis ei ole maksustatav, sest ettevõte ei ole kinkekaardi üleandmisel ning selle eest raha vastu võtmisel ühtegi teenust osutanud ega kaupa müünud.
Kui aga kinkekaardi võõrandamisel on täpselt teada, millist kaupa või teenust kinkekaardi alusel tarbima asutakse (nt ilusalongi kinkekaart, mille alusel on võimalik kasutada ainult konkreetset hinnakirjast tulenevat näohooldusteenust) ning määramata jääb üksnes tarbimise aeg, tekib sellisel juhul käive ja käibemaksu tasumise kohustus kohe kinkekaardi müügi hetkel. Olukorras, kus kinkekaart jääb realiseerimata, aga käibemaksu kohustus on tekkinud kinkekaardi eest raha saamisel, tuleks käibemaksu korrigeerida vastavalt § 29 lõikes 9 sätestatule (st ettemaksu laekumine ilma tehingu toimumiseta), rakendades KMS-i § 27 lg 5 ja KMS-i § 29 lg 7 põhimõtteid.
