11.11.2011 Reede

Ettevõtte poolt eraisikule antav laen

Kuidas tuleb vormistada ettevõtte poolt eraisikule antav laen. Vormistan sellist tehingut esimest korda, kogemusi on vähe, sellepärast tekkis palju küsimusi.

- Kas juhatuse liikme minia on seotud isik (seaduses räägitakse õdede ja vendade abikaasadest, aga laste abikaasad)?
- Milline on minimaalne intressimäär seotud ja mitteseotud isikutele laenu andmisel, kust saab seda vaadata (tulevikuks)?
- Kuidas tuleks sellist tüüpi tehingut vormistada, milliseid dokumente läheb peale lepingu veel vaja?
- Kuidas tuleb arvutada ning maksta laenuintressid?
- Milliste õigusaktidega on sellised tehingud reguleeritud?
- Mis on kõige sagedasemad vead, mis võivad kaasa tuua trahvi või maksusanktsioone?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Sigrid Polli:

Vastame saadud päringu puhul vaid maksuaspekte puudutavatele küsimustele.
Enne 2011. aastat oli seotud isikute loetelu tulumaksuseaduse (TMS) § 8 kohaselt ammendav, kuid alates sellest aastast on loetelu lahtine, sisaldades näidisloetelu isikutest, keda igal juhul käsitatakse seotud isikutena. Seotud isikute loetellu lisati abikaasa kõrvale ka elukaaslane. Isikuid võidakse lugeda seotuks näiteks ka seetõttu, et neil on ühine majanduslik huvi. Juhul kui laen on antud seotud isikule, tuleb lähtuda TMS-i § 50 lõigetest 4 ja 5, mille kohaselt, kui laen ei vasta turutingimustele (st intressimäär on turutingimustest madalam või kõrgem), võidakse maksustada maksumaksja saamata jäänud tulu või liigselt tehtud kulu. Kui intressimäär on Eesti äriühingu jaoks turutingimustest soodsam (näiteks saadud laen on madala intressimääraga või antud laen kõrge määraga), siis tema jaoks tulumaksuriski ei teki.

Juriidilise isiku poolt töötajale laenu andmisel tuleb lähtuda rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäärast (TMS § 48 lg 4 p 6). Alates 1. aprillist 2010 on minimaalseks intressi määraks 2% aastas, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2010. Vähemalt 2%-lise intressimääraga laenu andmisel erisoodustust ei teki. Samas tuleb silmas pidada, et 2% alammäär kehtib ainult oma töötajale laenu andmisel. Muudele füüsilistele isikutele või juriidilistele isikutele laenu andmisel tuleks lähtuda eelkõige turutingimustest.
Seega võib juriidilisel isikul täiendav maksukohustus tekkida eelkõige siis, kui tehingu teostamisel ei ole lähtutud turutingimustest (maksustamise aluseks TMS § 50 lg 4, deklareeritakse deklaratsiooni TSD lisa 6 real 10) või kui on tegemist erisoodustusega (maksustamise aluseks TMS § 48, deklareeritakse TSD lisa 4 real 6).

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et tulumaksuseaduse alusel toimub väljamaksete (antud olukorras laenude) maksustamine tulumaksuga muu hulgas ka siis, kui nimetatud väljamaksed ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega. Siinkohal ei ole oluline niivõrd see, kas laen on antud seotud isikule või mitte, kuivõrd see, kas laenu andmisega teenitakse tulu (intressi). Kuigi maksuhaldur on märkinud, et intressivaba laenu andmine iseenesest ei muuda laenu ettevõtlusega mitteseotuks, siis enamikul sellistest juhtudest ei leidu ka muud ärilist põhjendust (näiteks laenu andja saab laenuvõtjalt muid soodustusi või osa ühise äriprojekti kasumist) ning intressivaba laen loetakse ettevõtlusega mitteseotuks. See tähendab, et tulumaksuga maksustatakse kogu laenusumma (maksustamise aluseks TMS § 51 ja § 52, deklareeritakse TSD lisa 6 real 18).

Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Intressimäär on 0,06% päevas (21,9% aastas).

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference