TRK 1140x140 ee gif
Küsimused-vastused: Audit

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

1) Kuidas tuleb korteriühistu bilansis kajastada saadud kommunaalarvete ja omanikele edasiesitatud arvete vahe? Kas see tuleb kajastada tulude ja kulude aruandes?
2) Kui suur on viga, kui korteriühistu saldeeris aastaaruandes kommunaalmaksete jäägid (summa 14 000 krooni) ning muid nõudeid omanike vastu (summa 23 000 krooni)?

Korteriühistu esitas kohtusse avalduse võlgniku vastu, kohus kohustas teda hüvitama korteriühistu kulud (jurist, notar – 10 000 krooni). Kuidas peaks seda toimingut kajastama raamatupidamises ning aastaaruandes? Kohtu otsus tuli novembris, kuid raha ei ole siiamaani saanud.


Korteriühistu 2009. aasta aruande tulemiaruandes seisab real aruandeaasta tulem 15 000 krooni, kuid bilansis on aruandeaasta tulemiks märgitud 0. Eelmine raamatupidaja ütles, et koosoleku otsuse alusel kandis ta need 15 000 krooni remondifondi ning selle pärast on bilansis 0. Kui õige see on?

Kas ettevõtte peab ise saatma pankadele saldo kinnitustaotlused, mida nõuab audiitor, või peab audiitor seda ise nõudma pankadelt ja tasuma pankadele selle eest tasu (tasu ei ole sugugi väike). Kas ei piisa saldode kinnitamiseks pdf väljavõtest, mida saab alati e-pangast välja trükkida või salvestada ja audiitorile saata?

Palun aidake nõuetekohaselt kajastada kõik järgneva juhtumi tulud ja kulud, kes ja kuidas vormistab käskkirja?
Eesti ettevõte A ostab teenuse mittetulundusettevõttelt W konkreetse projekti raames. Väljaspool projekti hüvitab ettevõte A teises riigis peetaval konverentsil osalemise kulud kütusekulude ja päevaraha osas ettevõtte W töötajale. Seejärel esitab ettevõte W arve tehtud kulutuste eest ettevõttele A; ettevõte A küsib lisaks arvele ka originaaldokumendid. Pärast raha laekumist hüvitab ettevõte W oma töötajale sõidukulud ja päevaraha.

Kuidas kajastatakse ettevõttes A järgmisi operatsioone?
  1. Ettevõte A võttis ettevõttelt B nõuete loovutamise lepingu alusel üle nõude ettevõtte C vastu kogusummas 5 mln eurot???.
  2. Ettevõte A loovutas omakorda ettevõttele B oma nõude ettevõtte N vastu kogusummas 4,7 mln eurot.
  3. Ettevõtted A ja B tegid tasaarvelduse, nii et nad ei ole teineteisele võlgu, kuid selgus, et ettevõttele C esitatud nõue on ettevõtte A jaoks ebatõenäoliselt laekuv nõue.


Kajastamine ettevõtte A raamatupidamises:

1. D Nõue ettevõtte C vastu = 5
   K Kohustus ettevõtte B ees = 5
2.D Nõue ettevõtte N vastu = 4,7
   K Nõue ettevõtte B vastu = 4,7
3. D Kohustus ettevõtte B ees = 5
   K Nõue ettevõtte B vastu = 4,7
   K Teised äritulud = 0,3

või

3. Kohustus ettevõtte B ees = 5
  K Nõue ettevõtte B vastu = 4,7
  K Nõue ettevõtte C vastu = 0,3


Kas võib vähendada nõuet ettevõtte C vastu seoses tasaarveldusega ettevõtete A ja B vahel?
Kas nõuete tasaarveldamisest tekkinud vahetuskursi vahe (nõuded olid välisvaluutas ja eri päevadel) kajastatakse finantskulude all?

2010. aastal tõsteti põhivara alumine piirmäär 3000 kroonilt 5000 kroonini. Kas tuleb kindlasti maha kanda põhivara, mille esialgne väärtus on alla 5000 krooni?

Majandusaasta aruandes tuleb 31.12.2010 seisuga välisvaluutas saadud tarnijate arved ümber hinnata EP-kursiga. On nii? Kasutame raamatupidamisprogrammi mis seda teha ei võimalda (võlgnevus SEK-ides ju ei muutu, muutub vaid summa EEK-ides). Väidetavalt polevatki programmi, mis seda teeks. Kuidas raamatupidajana tegutsema peaksin?

Korteriühistu bilansis on 2010. aasta seisuga kajastatud aasta tulemina 2300 krooni. Pärast aruande kinnitamist otsustati see summa suunata remondifondi suurendamiseks (tulevaste perioodide tuludeks). Ettevõtjaportaalis puudub korteriühistutele mõeldud aasta tulemi jaotamise aruanne.
Kas võib korteriühistu raamatupidamise sise-eeskirjadesse sisse viia punkti aasta tulemi tulevaste perioodide tuludesse viimise kohta ehk kajastada mittesihtotstarbeline makse tulevase perioodi tuluna (suunata remondifondi)?

Korteriühistus on 80 korterit ja 82 füüsilisest isikust omanikku (kahel korteril on kaks omanikku). Kas peab bilansiaruande lisas „Seotud isikud“ märkima 82 (liikmete arv arvestusperioodi lõpus) või tuleb jätta seda rida üldse täitmata? Korteriühistul ei ole osakapitali. Kas sellisel juhul on majaomanikud seotud isikud?


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes