TRK 1140x140 ee gif
Küsimused-vastused: Audit

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Palun aidake selgust  saada või andke viide, kust võib selle kohta lugeda.

OÜ-l on üks omanik. Kuidas peaks olema korraldatud ühingu töö ainuomaniku puhul?

1.Kas ta võib olla juhatuse ainuke liige? (Juhatusse ei kavatseta valida täiendavalt teisi liikmeid). Juhatuse töö, otsuste vastuvõtmine jne.
2. Seesama omanik töötab töölepingu alusel omaenda firmas, juhtides firmat ja töötajaid. Veel hiljuti oli firmal kaks omanikku ja nemad olid ka juhatuse liikmed; üks omanik müüs oma osa teisele ja lahkus juhatusest.

1.    Milliseid kirjendeid on vaja teha EAS–ilt saadud koolitusraha puhul ja kuidas seda näidata bilansis, kui koolitus oli 2009. aastal ja sai  tasutud 2009. aastal , aga raha laekub 2010. aastal?
2.    Milliseid kirjendeid on vaja teha, kui firma on saanud  töötukassalt raha praktika võimaldamise eest ja kuidas seda näidata bilansis?

Mul on kaks küsimust.
1.    Kui firma võtab auto kasutusrendile, siis esimene makse kajastatakse tulevaste perioodide kuluna ja kantakse kuludesse kogu rendiperioodi jooksul (igas kuus tehakse kirjend: D – „Rendikulud“, K – „Tulevaste perioodide kulud“).Aga kui firma loobub ennetähtaegselt auto väljaostuõigusest, siis kanname  järelejäänud summa „Tulevaste perioodide kuludest“ „Rendikuludesse“ tehingu sooritamise (rendileandjale auto tagastamise) päeval. Kas nii on õige?

2.    Rendileandja igakuustes arvetes , mis esitatakse auto kasutamise eest, on rida „Intress“. Kas käesoleval juhtumil, kui on tegemist kasutusrendiga, kajastatakse intressi kui finantskulu või kui ärikulu?


Tänan!

 

Palun selgitada järgmist küsimust:
Aastaaruande koostamisel  jaguneb liisinguvõlgnevus  lühiajaliseks – 12 kuud -  ja pikaajaliseks.
Majandusaasta jooksul esitab firma kuuaruandeid mitmesugustele organisatsioonidele. Igakuuse kirjendamisega  väheneb pikaajaline võlgnevus, aga lühiajaline võrdub iga kuu lõpus 12 kuuga. Mina kui raamatupidaja kohtan niisugust võlgnevuse kajastamist esmakordselt.
Kuidas ma pean korrektselt ja kooskõlas  Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kajastama  lühiajalist ja pikaajalist võlgnevust?

Tere päevast! Mind huvitab järgmine küsimus. Rendile on võetud sõiduauto. Firmaomanik otsustab müüa selle auto organisatsioonile, mis annab selle meile rendile. Kui meie esitame arve auto eelisostuõigusest loobumise kohta, kas siis tekib käibemaks? Ja millises tuluartiklis ma pean kajastama summat, mille eest me „müüme“ auto?
 
Ette tänades
Mari
Austatud majandusajakiri Raamatupidamisuudised! Minul on tõsine probleem ja ma loodan saada abi.
PROBLEEMI TUUM
  • 2008. aasta märtsis otsustas firma „X“  osanike koosolek võtta tootmistegevuses uus suund – rajada puhkebaas Peipsi järve äärde.
  • Maa kuulub ühele osanikule. Rendile andmine oleks tehing seotud isikuga.
  • Osteti soliidne koht ajutiseks elamiseks (mugavustega maja 160 000 krooni eest).
  • Ma kogun kulutusi  heakorrastuseks, taotlen käibemaksu vähendamist. Vastavalt osanike otsusele kapitaliseerime kulusid  BAASI maksumuse suurendamiseks selle kasutusse võtmisel. Tulevikus hakkame saama legaalseid tulusid puhkajate vastuvõtu pealt.
  • Ma arvan, et BAAS ei saa reaalselt eksisteerida vajalike aktideta, mis puudutavad tuleohutust, veevarustust, elektrivarustust ja võib-olla on vaja veel mingeid dokumente kooperatiivilt?
Teid ja Teie ajakirja austav
Triin
Kas kasutusrendi intress on finantskulu?
Palun aidake selgitada järgmist küsimust.

Kui firma üks põhitegevusala on mitmesuguste loengute ja seminaride korraldamine, kas siis võib tegevuskuludesse kanda loengutel osalejate  toitlustust (saiad, küpsised, kohv jne.), maksustamata seda  ei tulu- ega sotsiaalmaksuga, ja arvutada käibemaksu.

    Tere!

    Ütelge, palun kuidas arvutatakse töötajale haigushüvitist. Töötervishoiu seaduses on öeldud:

    „1) Tööandja  maksab töötajale hüvitist  haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest  70%  töölepingu seaduse  § 29 lõikes 8  sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).“

    Valitsuse määruses keskmise palga maksmise kohta on paragrahvid 3 ja 4 . Puhkusetasu arvutamisel arvatakse kalendripäevadest maha riigipühad.

    Küsimused:

  • Kas haigushüvitise arvutamisel tuleb riigipühad kalendripäevadest maha arvata?
  • Millise paragrahvi (3 või 4) alusel on vaja arvutada keskmist palka haigushüvitise arvutamisel?

    Vastuse eest ette tänades 

    austusega, Jelena

Tere!

   Palun aidake

  1. selgusele jõuda keskmise palga arvutamise meetodis haigushüvitiste arvutamisel. Kas seda teha vastava määruse  nr. 91 paragrahvi 3 või 4 järgi? Paragrahvis 3 tuleb lähtuda tööpäevadest, paragrahvis 4 aga kalendripäevadest;
  2. kuidas toimida kui töötaja on haige eri kuudel? Millisest lähtepunktist hakatakse lugema 6 eelnenud kuu palka: kas haiguse alguse  päevast või palga (koos haigushüvitisega) arvutamise päevast? Näiteks , kui töötaja oli haige ajavahemikus 27.07.2009 kuni 10.08.2009 ja andis haiguslehe raamatupidajale 11.08.2009, s.o .kas haigushüvitis tuleb talle arvutada augustis;
  3. Haigekassa näitest 2 (töötaja oli haige 01.07.- 18.07.) ilmneb , et tööandja  tasub ka puhkepäevade eest (04.07.ja 05.07.). Kas see on nii? Kas Haigekassa tahab, et arvesse võetaks kalendripäevad? Kuidas toimida, kui nendesse päevadesse satuvad riigipühad?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes