Küsimused-vastused: Audit

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Projektis soetatakse arvutid ja toetuse saaja taotluses on mainitud, et ostetakse arvutid partneritele. Partner tasus toetuse saajale ära arvutite omafinatseeringu 10% ja ülejäänud summa taotles siis toetuse saaja projektist (mis ka tuli).

RTJ12 ei anna vastust sellisele juhtumile, millise dokumendi alusel (ja kas üldse) saab neid arvuteid kajastada partner oma raamatupidamises.

Kas raamatupidamisarvestuses eksisteerib veel selline mõiste nagu „range aruandluse blanketid” ja nende arvestusele esitatavad nõuded?

Märkisin kasumiaruandes reale „Muud äritulud“ Töötukassalt saadud tulu: Palgatoetus ja Juhendamistasu. Kas seda tulu on vaja kajastada rahavoogude aruandes? Kui jah, siis millisel real?

Firmal on aasta lõpus makstud trahvisummalt võetava tulumaksu (21/79) võlgnevus. Kas on õige kanda nimetatud võlgnevus “Erijuhtude tulumaks” aastaaruande lisasse “Maksude ettemaksed ja võlad” kui “Erisoodustuste tulumaks”?

Tahaksime täpsustada, kas me mõistame õigesti määruse nr 184 sätteid?

Situatsioon 1.
Auto ei ole firma omanduses: tehnilise passi järgi on omanik Jaan Kask, aga kasutaja Malle Kask. Jaan Kask töötab firmas AAA, kus ta  saab isikliku auto kasutamise eest 1500 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust). Malle Kask on firma BBB juhatuse liige ja saab sellesama auto kasutamise eest 4000 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust).
Sellises olukorras ei teki mingisuguseid erisoodustusi ega makse. Kas meil on õigus?

Situatsioon 2.
Töötaja Tamm töötab firmas AAA ja saab auto kasutamise eest 800 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust). Ta on ühtlasi firma BBB juhatuse liige ja saab sealt sellesama auto kasutamise eest 4000 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust).
Sellises olukorras ei teki mingisuguseid erisoodustusi ega makse. Kas meil on õigus?



Omanik andis firmale 2008. aastal laenu. 2008. aasta aruandes kajastas firma eelmine raamatupidaja seda bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed”. Mulle näib, et see on vaja ära parandada ja antud laen, mis on siiani tagastamata, kanda üle 2009. aasta aruande bilansikirjele “Laenukohustused”. Kas minu lahendus on õiguspärane või jätta nii, nagu oli 2008. aasta aruandes?
Aga kui on vaja korrigeerida, siis millisel rahavoogude aruande kirjel tuleks seda laenu kajastada?

Korteriühistus kinnitati aastaaruanne tulemusega 1500 krooni. Pärast koosolekut tehti otsus kanda aruandeperioodi kasum remondifondi. Kas on korrektne selline kirjend: kasumi vähendamine ja kirje “Võlad ja ettemaksed” – “Tulevaste perioodide tulud” suurendamine?


Mida Te arvate Tallinna müügimaksu arvestusest raamatupidamises? Kas see on analoogiline käibemaksuga, sest võtame maksu kliendilt, suurendades baashinda, või on see siiski kulu?

Koostan 2009. aasta aruannet. Firma alustas tegevust 2008. aasta lõpus. 2008. aasta kasumiaruande järgi oli firmal kahjum, tegevust praktiliselt ei olnud. Kas ma pean 2009. aastal moodustama reservkapitali?

Küsimus puudutab firma arvelduslaene, kui raha on läinud miinusesse. Kui selline asi on juhtunud aasta lõpus (isegi kui raha kogusumma on kõigi arvete ja kassa liitmisel positiivne), siis kuidas seda miinust bilansis õigesti kajastada? Kas jätta miinusesse või näidata passivas lühiajalise pangalaenuna?

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes