TRK 1140x140 ee gif
Küsimused-vastused: Audit

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Kas korteriomandite majandamiskuludes tuleb näidata ka laenu tagasimakseid ja remondifondi kogutud ettemakseid? Kas korteriühistu juhatus koostab vabas vormis majandusaasta aruande heakskiitmise ja lisab selle 2018. majandusaasta aruandele?

Alustav ettevõte võtab rendile äripinna. Et saada tegevusluba, tuleb rendipind viia nõuetega vastavusse. See tähendab ulatuslikke ehitus- ja disainialaseid töid, mis on väga kallid. Kas ettevõte saab ehitustööd ja disaineritelt tellitud kujundusteenused põhivara- na arvele võtta? Ehitustöödena on tegemist nii üldehituse, siseviimistluse kui ven- tilatsiooni- ja elektritöödega. Kas need tuleks võtta eraldi arvele? Amortisatsiooni arvestatakse sel juhul rendiperioodi vältel. Esialgu on rendipe- riood 5 aastat, edasi pole teada. Seega 5 aasta jooksul peaks põhivara bilansiline väärtus olema 0 eurot. Isegi juhul, kui selgub 5 aasta möödudes, et rendilepingut pikendatakse?

Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.
Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?
Öelge palun, kus tuleks raamatupidamise aastaaruande omakapitali muutusi kajastavas lisas kajastada jooksva aasta dividendide väljamaksmine, s.t 2018. aasta eest 2018. aastal väljamakstud dividendid?
Osakapitali suurendati omandatud ettevõtte osakuga osaku nimiväärtuses 100 eurot. Osaku väärtuseks hinnati osanike otsusega 10 000 eurot. 100 eurot läks osakapitali ja 9900 eurot läks ülekurssi. Küsimus: kas TSD lisas 7 peab deklareerima ainult 100 eurot või 10 000 eurot. Ülekurss tekkis nimiväärtuse ja osanike otsuses hinnatud väärtuse vahena.
Eesti kapitalil põhinev osaühing (omanik soomlane) esitab teenuse eest arve Soome ettevõttele. Kolm kuud tagasi hakkas Soome firma maksma Eesti ettevõttele arve summast 13% vähem. Väidetavalt on see 13% vahe allika tulumaks. Kuidas peaks nüüd Eesti ettevõte kajastama sellise arve raamatupidamises, kui esitatud müügiarvest jääb laekumata 13%? Arved esitatakse käibemaksumääraga 0% kui Euroopa Liidu teenus. Mõlemad firmad on käibemaksukohustuslased.
Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes