Raamatupidamisuudised nr 8, 2005

ÕPIME KUTSEEKSAMIKS

Ühendkulude jaotamise vähemtuntud võtted. Jaan Alver
Käesolev artikkel jätkab artiklites [1] ja [2] alustatud ühendkulude käsitlust.

Põhivahendi soetamisjärgsed väljaminekud. Lehte Alver
Väljaminekud (kulutused), mis on tehtud pärast põhivahendi soetamist (täiustamiseks, parendamiseks) lisatakse soetusmaksumusele vaid juhul, kui on täidetud teatud tingimused.

Raamatupidajate kutseeksamitest. Jaan Alver
Vastuste esialgne analüüs näitab, et võrreldes kevadise kutseeksamiga on eksamile tulnute teadmised oluliselt paremad finantsarvestuse osas. Teadmisi napib kuluarvestusest, rahandusest (eriti investeeringute efektiivsuse arvutamise ja analüüsi osas), finantsaruannete analüüsist.

Oskused vajavad tunnustamist. Sirje Murre
Kutseomistamise hoogsat arengut on kannustanud reaalne elu ise. Ikka ja jälle tõdeme, et ühiskonnas toimuvad kiired muutused nõuavad meilt oma hoiakute  korrastamist, teadmiste ja oskuste uuendamist ja täiendamist. Jõudsalt on kasvanud inimeste arv, kes soovivad läbi teha kutseomistamise protsessi, et saada kutsetunnistus, tunnustus oma oskustele.

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Mida tuleks teha teisiti majandusaasta aruande 2005 koostamisel. ANNE NUUT
Majandusaasta aruande 2005 koostamisel ei tohi unustada, et nii raamatupidamise seaduses kui ka Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ) on mitmeid muudatusi, mis hakkasid kehtima 1. jaanuarist 2005. a ja hiljem algavate majandusaastate kohta.

Mittetulundusühenduste 2005. a majandusaasta aruande koostamisest kirjutab. Elle Märitz

TÖÖ

Töö- ja teenistussuhetest. Heino Siigur
Raamatupidamisuudistes nr 7 ilmunu järg.

POSTKAST

Küsimustele (lähetustega seotud kulud, isikliku sõiduauto kompensatsioon jt) vastab Maidu Kuuse.

RAAMATUPIDAMINE

1. jaanuarist 2006 tõuseb sotsiaalmaksu arvutamise kuumäär kahekordseks. Marina Lillo
Kui põhikohaga töötaja või teenistuja on esitanud tööandjale avalduse palvega arvestada tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba miinimumi, on see tööandja kohustatud sellise töötaja või teenistuja kohta maksma sotsiaalmaksu vähemalt 1400 kroonilt, s. o 462 krooni kuus. Erandi moodustavad isikud, kes saavad riiklikku pensioni (sotsiaalmaksu makstakse tegelikult väljamakselt), ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

Mitteresidendist juriidilise isiku püsiv tegevuskoht Eestis. Jelizaveta Litau
Mida kujutab endast püsiv tegevuskoht? Mitteresidendi püsiva tegevuskoha määratlus on toodud tulumaksuseaduse §-is 7. Selle paragrahvi kohaselt on püsiv  tegevuskoht mis tahes koht, kus mitteresident teostab täielikult või osaliselt püsivat majandustegevust Eestis.

Korteriühistu revidentide tüüpilisi vigu. Marina Suhnjova
Revisjonikomisjoni valitakse sageli inimesi, kes on juhatusega opositsioonis, kuid on täiesti ebapädevad revisjoni tegemises. Ebakompetentsetel revidentidel on kalduvus esitada juhatusele põhjendamatuid süüdistusi. Sääraste revisjonide tulemused eksitavad ühistu liikmeid ja põhjustavad üldkoosoleku ekslikke otsuseid, tekitades sellega ühistule reaalset kahju.

JUHTIMISARVESTUS

Kas raamatupidamist võib lugeda teaduseks? Ülle Pärl
Majandusarvestuse teaduse ülesanne on töötada välja meetodid nende ülesannete täitmiseks ning siis mõõta, kui hästi välja pakutud meetodid tegelikult neid ülesandeid täidavad.

Tehniline looming on progressi oluline nurgakivi. Toivo Tanning
Üheks selle mõõtühikuks võib lugeda patentide arvu. Teistest tunduvalt enam patente on miljoni elaniku kohta Rootsil, Soomel ja Saksamaal.