Alljärgnevas tabelis on toodud isikute loetelu, kelle eest maksab riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel. Samuti on toodud loetelu riigiasutustest, kes peavad riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust, ning sotsiaalmaksu määr ja maksubaas ning vormi ESD koodid ja tunnused.

Riigi, valla või linna poolt sotsiaalmaksu maksmist ja deklareerimist reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 6 lg 1 ja 11, rahandusministri 31.12.2003 määrus nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel". Maksudeklaratsioon ESD on kehtestatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 (lisa 9), deklaratsioon laaditakse failiga e-maksuameti/e-tolli kaudu, faili struktuuri leiate siit.

SMS-i § 6 lg 1–11 ja ESD 1.01.2011

§ 6 lg 1 p

Isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik (lg 11 – vald või linn)

Seadus, mille alusel makstakse tasu või toetust

SM-i maksja

ESD kood

Tunnus-kirje

SM-i
määr

SM-i baas
eurodes

1

2

3

4

6

8

10

11

1

Alla 3-aastase lapse vanem (sh isik, kellele makstakse sünnitushüvitist, lapsehooldustasu, vanemahüvitist)

Sotsiaalkindlustus-amet (SKA)

611

#05

33

278,02

11

Mittetöötav isik, kes kasvatab kolme last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane

SKA

6111

#05C

33

278,02

2

Välisteenistuse seaduse § 67 alusel abikaasatasu saav isik

Välisteenistuse seaduse § 67

Välisministeerium, lähetajaministeerium

612

#05F

33

Tasu summa

 21

Rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni lähetatud teenistuja või kaadrikaitseväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa pensioni

Kaitseväe Peastaap

6121

#05

33

278,02

22

Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni

Vabariigi Presidendi Kantselei

6122

#05

33

278,02

3

Kaitseväes ajateenistuses olev ajateenija või ajateenistuskohustust asendusteenistuses täitev asendusteenistuslane

Kaitseväeosa, 
Kaitseressursside Amet 2.01.09

613

#057

33

278,02

4

Puudega lapse mittetöötav vanem, kes ei saa pensioni, kehtetu al 1.03.2009, vt lg 11

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 8 

SKA kuni 1.03.09

614

#051

33

278,02

5

Töötaja, kes saab töövõimetuspensioni

SKA

615

#05B

33

278,02

6

Töötu toetust saav isik

Tööturuamet, alates 1.05.09 Töötukassa

616

#056

13

278,02

61

Töötuna arvele võetud isik

Tööturuamet, alates 1.05.09 Töötukassa

6161

#056

13

278,02

7

Tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei saa pensioni

Tööturuamet, alates 1.05.09 Töötukassa

617

#052

33

278,02

8

Ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last

Ravikindlustuse seaduse § 5

 SKA

618

#053

13

278,02

9

Sotsiaaltoetust saav isik

Sotsiaalhoolekande seaduse § 231

SKA

619

#054

13

278,02

10

Isik, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast last

Riiklike peretoetuste seaduse § 91

SKA

6110

#05A

33

toetus

11

Tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalev isik

Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 13, 15, 17

Tööturuamet, alates
1.05.09 Töötukassa

6211

#056

13

278,02

13

Isik, kellele on määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

Päästeteenistuse seaduse § 19

Päästeamet
1.03.2008

6213

#05

13

278,02

Lg 11

Isik, kellele makstakse toetust puudega isiku hooldamise eest või puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega saa pensioni – alates 1.03.2009

Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2, kehtetu 1.03.2009, perekonnaseaduse § 105, kehtetu 1.07.2010,
sotsiaalhoolekande seaduse § 282

Valla- või linnavalitsus

620

#59

33

278,

1. jaanuarist 2009 tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 kroonini, mis on nüüd võrdne kehtiva kuupalga alammääraga.
Esmaspäev, 04 Juuli 2011 16:33

Kuidas korrektselt töösuhet lõpetada?
Dmitri (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Esmaspäev, 04 Juuli 2011 16:33

   Töölepingu lõppemise alused võib jagada kaheks:      alused, mis toovad automaatselt kaasa töölepingu lõppemise ning     alused, mille puhul on töölepingu lõppemiseks vajalik lepingupoole aktiivne tegevus.  Automaatse töölepingu lõppemise toob kaasa tähtaja möödumine, töötaja surm ning tööandja surm, kui selline leping sõlmiti tööandja isikust lähtuvalt. Aktiivset tegevust eeldab töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel ja töölepingu ülesütlemine.   Poolte kokkuleppel võib töösuhte lõpetada igal aja. Oluline on, et pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Uus seadus ei anna juhiseid, kas poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine kirjalikult vormistada või mitte. Hoidmaks ära hilisemaid vaidlusi ja et ikka poolte tahe saaks kinnituse, on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult. Näiteks tööandja A.Sja töötaja X.Y leppisid kokku töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007 lõpetamises kokkuleppel TLS § 79 alusel 25.märtsil 2011. Kokkuleppele kirjutavad mõlemad pooled alla ja kummalegi saab üks eksemplar.   Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping lõpetada ülesütlemisega. See tähendab, et lepingupool avaldab teisele poolele oma tahet leping üles öelda ja seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis näiteks saadetakse ülesütlemise teade faksiga, e-kirjaga või tähitud kirjaga. Kui vorminõue on täidetud ja teine lepingupool on tahteavalduse kätte saanud on ülesütlemine kehtiv. Leping lõpeb sellel kuupäeval, mis on avalduses kirja pandud.   Ülesütlemine jaguneb korraliseks ja erakorraliseks. Korraliselt võib lepingu üles öelda vaid töötaja. See tähendab, et tal tuleb tööandjale sellest ette teatada 30 kalendripäeva. Kasutades uut sõnavara võiks avalduse sõnastada järgnevalt: „ Käesolevaga teatan, et ütlen korraliselt üles oma töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007. a TLS § 85 lg 1 alusel, viimane tööloleku päev on 25.märts 2011. a.“   Erakorraliselt saab lepingu üles öelda nii töötaja kui tööandja ja seda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgida tuleb ka seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Nii saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel näiteks töötaja töökohustuste rikkumise tõttu. Tööandja mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võib olla seotud tööandja majanduslike põhjustega ehk koondamisega.   Ka töötajal võib olla mõjuvaid põhjusi töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Need võivad tuleneda tema enda isikust mis on seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega või tööandjapoolsetest kohustuste olulisest rikkumisest. Erakorralist ülesütlemist tuleb alati avalduses põhjendada ja välja tuua need asjaolud, mille põhjal töötaja leiab, et on õigustatud töölepingut erakorraliselt üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata   Kui töölepingu lõpetamine ei suju ja omavaheline selgitamine jääb tulemusteta, on võimalus erimeelsuste lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda. Ülesütlemist saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.  Ei ole ka uue töölepingu seadusega kadunud probleemid ja vaidlused, mis tekivad töösuhte lõpetamisel või lõppemisel, kirjutab Marika Liiv, Lõuna inspektsiooni jurist Võru Linnalehes. Tuleb tunnistada, et probleeme on juurde tekkinud ja seda just seaduse uue sõnastuse tõttu. Sisse juurdunud vana tööseaduse kasutamine  ei taha ununeda ja uue kasutamisega pole veel harjutud. Töölepingu seadusest leiab töölepingu lõppemise alused ja ülesütlemise viisid.