Mis muutub pensionikoguja jaoks 1. augustist?
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Reede, 01 Juuli 2011 13:20
1. augustist jõustuv seadusemuudatus teeb II samba pensionifondide osakuomanike jaoks mitmed toimingud paindlikumaks. Näiteks võib kohustusliku pensionifondi osakuid mõne teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu vahetama hakata senise ühe korra asemel kolm korda aastas ja avalduse selleks saab teha juba praegu.
Kogumispension
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Esmaspäev, 09 November 2009 00:36
Rubriigi sisukord:
| Seadused: |
| Kogumispensionide seadus1 |
| Investeerimisfondide seadus1 |
| Tagatisfondi seadus |
| Eesti väärtpaberite keskregistri seadus1 |
| Sotsiaalmaksuseadus1 |
| Tulumaksuseadus1 |
| Pärimisseadus |
Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut.
Liitumisavalduse esitamisega võetakse endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda.
Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Liitumis- ehk valikuavaldusi saab 2009. aastal esitada kuni 31. oktoobrini. Liituma peaksid kõik isikud, kes soovivad hakata makseid koguma 1. jaanuarist 2010. a.
31. oktoober 2009. a. on liitumise viimane tähtaeg 1977.-1979. aastal sündinud isikutele. Varem sündinud isikud kogumispensioniga enam liituda ei saa.
1.1. Kogumispensioni arvestamise põhimõtted
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
- Alates 01.01.2004. aastast eraldatakse riigieelarvest kogumispensioni igale kohustatud isikule, kes saab vanemahüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele, 1% hüvitise summast iga sündinud lapse kohta.
1.2. Füüsilisest isikust ettevõtja kogumispension
Füüsilisest isikust ettevõtjast (FIE) kohustatud isik saab kohustuslikku kogumispensioni koguda alates 2004. aasta ettevõtlustulult, mis deklareeriti Maksu- ja Tolliametile 2005. aasta 31. märtsiks. Makse tasumise periood FIE puhul on 1 kalendriaasta.
Kui FIE on kogumispensioniga liitunud, arvutab Maksu- ja Tolliamet tema tuludeklaratsiooni järgi 2% makse summa ning väljastab FIE-le hiljemalt 1. septembriks maksuteate tasumisele kuuluva summa kohta. FIE on kohustatud kandma tasumisele kuuluva summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet arvestab sellele makse osale ettevõtlustulult arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% juurde.
2. Kogumispensioni pärimine
Kohustusliku kogumispensioni osakud on päritavad. Avaldus osakute pärimiseks tuleb esitada sobivasse pangakontorisse.
Pärimise korral võib kanda päritud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta. On võimalik ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas sama pärimisavalduse alusel. Osakute rahas väljavõtmisel tuleb väljamakse summalt tasuda tulumaksu.
Kui pärijaid on mitu, kuulub pärandvara neile ühiselt ning on vaid ühiselt käsutatav. Sellest tulenevalt peavad kohustusliku kogumispensioni pärimisavalduse esitama kõik kaaspärijad koos ühel ajal. Pärandvara ühisuse kaotab notariaalse pärandvara jagamise kokkulepe. Kui on olemas notariaalne pärandvara jagamise kokkulepe, on pärijatel võimalik esitada pärimisavaldusi ka eraldi.
2.1. Vajalikud dokumendid pangale esitamiseks:
- avaldus,
- notariaalse pärimistunnistuse koopia
- notariaalse pärandvara jagamise kokkulepe (juhul kui pärimisavaldus esitatakse kaaspärijatest eraldi)
Pärijatel tuleb esitada sobivasse pangakontorisse vastav avaldus ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.
Pärija on liitunud kohustusliku kogumispensioniga
Kui pärija on liitunud kohustusliku kogumispensioniga (on kohustatud isik), on tal üks kord ühe aasta jooksul, arvates pärimistunnistuse väljastamisest, õigus esitada avaldus kõigi päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole.
- Osakute pärimise väljamaksed maksustatakse tulumaksuga.
Kui pärija ei ole ühe aasta jooksul pensionifondi osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avaldust esitanud, on tal õigus kümne aasta jooksul, alates pärandi avanemisest, esitada avaldus üksnes päritud osakute kandmiseks oma pensionikontole.
2.2. Pärija ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud
Kui pärija ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud (ei ole kohustatud isik), on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest arvates. Selleks tuleb esitada sobivasse pangakontorisse vastav avaldus ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.
- Osakute pärimise väljamaksed maksustatakse tulumaksuga.
3. Investorkaitse
Liitudes kogumispensioni süsteemiga ja asudes tegema kogumispensioni makseid, omandatakse Teile kogumispensioni maksete eest kogumispensioni fondi osakuid. Osakute omanikuna olete üks fondi osanikest ning Teist saab investor.
Nii fondi osanikuna kui investorina on riik läbi seaduste sätestanud mitmed investorite kaitsemehhanismid - seadnud nõudeid fondi ja fondi varade juhtimisele, piiranguid investeerimisele, kehtestanud korra investoritele tekitatud kahju hüvitamiseks ning loonud nii riikliku kui ka fondide sisemise järelevalvestruktuuri.
3.1. Millised õigused on mul pensionifondi osakuomanikuna?
Kogumispensionide ja investeerimisfondide seadusest tulenevalt on kohustusliku pensionifondi osakuomanikul õigus:
- teha samaaegselt sissemakseid üksnes ühte pensionifondi;
- üks kord aastas alustada sissemaksete tegemist uude pensionifondi. Õigus uue pensionifondi osakute omandamiseks tekib Teil avalduse esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril. Õiguse tekkimiseks peab avaldus olema esitatud hiljemalt 1. novembriks;
- õigus vahetada kord aastas kõik pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Pensionifondi osakute vahetamiseks peab selles pensionifondis kuuluma Teile vähemalt 500 osakut. Pensionifondi osakud vahetatakse üks kord aastas 1. jaanuarile järgneval tööpäeval. Vahetamise õiguse tekkimiseks peab avaldus olema esitatud hiljemalt 1. novembriks;
- kogumispensioni väljamaksetele, kui osakuomanik vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) isik on jõudnud vanaduspensioniikka,
2) isikule makstakse riiklikku pensioni ja
3) isiku poolt kogumispensioni makse maksmisega alustamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist on möödunud vähemalt viis aastat; - õigus pärandada Teie omandis olevad osakud füüsilisele isikule;
- saada vastavalt seadusele ja fondi tingimustele Teie omandis olevate osakute arvuga võrdelise osa fondi tulust;
- nõuda fondivalitseja poolt tema tegevusega või tegevusetusega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu Teile tekitatud kahju hüvitamist;
- nõuda fondivalitseja poolt investeerimispiirangute rikkumise tõttu Teile tekitatud kahju hüvitamist;
- saada võrdeliselt Teie omandis olevate osakute arvuga osa pensionifondi likvideerimisel järelejäänud varast;
- tutvuda fondi asukohas fondi tingimustega ja saada fondivalitseja kulul fonditingimustest ärakiri;
- tutvuda enne fondi osakute ostmist fondi tingimustega ja emissiooniprospektiga, samuti viimase aastaaruande ja poolaastaaruandega, kui see on avaldatud pärast viimast aastaaruannet;
- õigus nõuda fondivalitseja kulul fondi poolaasta- või aastaaruande väljastamist.
Pensionifondi asukohas peab Teil fondi osakuomanikuna olema võimalus tutvuda järgmiste dokumentidega:
- fondi tingimused;
- fondi viimane aastaaruanne;
- fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;
- osakute emissiooniprospekt;
- fondivalitseja juhatuse liikmete nimekiri.
Osakuomanik ei vastuta isiklikult lepingulise fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on osakuomanike ühiselt arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal vastavalt fondi tingimustele fondi arvelt õigus nõuda.
4. Investeerimispiirangud
Milliseid investeerimispiiranguid fondivalitseja tegevusele kohaldatakse?
Investoritelt saadud raha edasiinvesteerimisel on fondivalitseja kohustatud järgima investeerimispiiranguid ja riski hajutamise nõudeid. Investeerimispiirangud ja riskihajutamise nõuded kehtestab:
- Kogumispensionide seadus
- Investeerimisfondide seadus
- Nende seaduste alusel kehtestud alamaktid
Konkreetse pensionifondi tingimustega võib kehtestada investeerimisele lisapiiranguid. Sellisel juhul on fondivalitseja kohustatud lisaks seadusele järgima ka pensionifondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid.
Pensionivara lubatud investeerida aktsiatesse, rahaturuinstrumentidesse (võlakirjad, kommertspaberid, hoiused jmt), teistesse investeerimisfondidesse ja kinnisasjadesse. Iga investeeringu liigi suhtes kehtestab seadus eraldi piirangud. Nii võib näiteks pensionifondi vara investeerida aktsiatesse üksnes 50% fondi varade turuväärusest. Aktsiainvesteeringuteks loetakse ka investeeringud investeerimisfondidesse, mille vara võib otseselt või läbi teiste fondide paigutada aktsiatesse. Hoiuste korral on piiranguks 35% ja kinnisasjade korral 10% fondi varade turuväärtusest.
Tulenevalt kogumispensionide seadusest peab iga fondivalitseja looma vähemalt ühe pensionifondi, mille varasid investeeritakse vaid fikseeritud tulumääraga (võlakirjad, kommertspaberid jmt.) väärtpaberitesse ja hoiustesse. Sellisele fondile on keelatud investeerida aktsiatesse.
Seadusega sätestatakse ka mitmed reeglid pensionifondide investeeringutega kaasnevate riskide hajutamisele. Üldreegel on see, et ühe isiku poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kohustusliku pensionifondi turuväärtusest rohkem kui 5% (reeglit ei kohaldata 9 kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara väärtus on enne selle tähtaja lõppu ületanud 50 miljonit krooni).
5. Varade kaitse
5.1. Mis juhtub, kui pensionifondivalitseja või depoopank kaotab tegevusloa või läheb pankrotti? Kas pensionifondi likvideerimine enne pensioniea saabumist on võimalik?
Olulisemaks investori varade kaitse tagamise nõudeks on fondivalitsejale ja depoopangale seadusega kehtestatud kohustus hoida pensionifondi (ehk osakuomanike) varad lahus enda varadest.
Depoopank on kohustatud hoidma pensionifondi vara (välja arvatud pensionifondi arveldusarvel olevat raha) oma varast eraldi ning pidama fondi vara kohta eraldi arvestust. Pensionifondi vara, välja arvatud pensionifondi arveldusarvel olev raha, ei kuulu depoopanga pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depoopanga võlausaldajate nõudeid.
Samuti on fondivalitseja kohustatud pensionifondi vara valitsema lahus enda varast ning sarnaselt depoopangaga ei kuulu pensionifondi vara ka fondivalitseja pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Fondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema poolt valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.
5.2. Need põhimõtted tagavad investorite varade säilimise ka fondivalitseja ja depoopanga pankroti korra.
Olukorras, kus fondivalitseja läheb pankrotti või Finantsinspektsioon võtab temalt õiguse valitseda investeerimisfondi, läheb fondi valitsemisõigus üle pensionifondi depoopangale. Depoopank peab valitsemise üleminekust viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Depoopank peab kolme kuu (Finantsinspektsioonil on õigus pikendada nimetatud tähtaega 18 kuuni) jooksul pärast talle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma teisele fondivalitsejale. Kogu nimetatud perioodi jooksul jätkab depoopank pensionifondi korrapärast valitsemist.
Kui pensionifondi üleandmine ei ole võimalik, peab depoopank pensionifondi likvideerima. Likvideerimismenetluse alustamisest peab depoopank viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Likvideerimisel müüb depoopank lühima võimaliku aja jooksul pensionifondi vara, rahuldab pensionifondi varaga seotud nõuded ja ostab pärast nõuete rahuldamist osakud osakuomanikult tagasi. Pensionifondi arvelt võib fondi likvideerimise kulud katta kuni 2% ulatuses pensionifondi vara väärtusest fondi likvideerimise alustamise päeval.
Osakute müügist saadud rahade eest omandab iga osakuomanik vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmisel Finantsinspektsiooni poolt määratud teise kohustusliku pensionifondi osakuid.
Olukorras, kus pankrotti läheb pensionifondi depoopank, sõlmib fondivalitseja depoolepingu uue depoopangaga. Nagu eelnevalt öeldud, välistatakse pensionifondi varad sellisel juhul depoopanga pankrotivarast.
Seega on seadusega kehtestatud kohustuste kogum, mille eesmärgiks pensionifondi osakuomanike vara igakülge kaitse ja pensioniinvesteeringute järjepidevuse tagamine.
5.3. Mis on investeeringute tagamise fond? Kas ja millises ulatuses tagab tagatisfond minu investeeringud pensionifondi?
Tagatisfond seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks on teatud juhtudel tagada hoiustajate ja investorite investeeringud ning mille tegevust kontrollib nõukogu, kelle liikmed nimetavad Vabariigi Valitsus, Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja rahandusminister.
Tagatisfond koosneb kolmest osafondist: Hoiuste Tagamise Osafond, Investori Kaitse Osafond ja Pensioni Kaitse Osafond.
Pensioni Kaitse Osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse tagatisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses selleks õigustatud osakuomanikule pensionifondivalitseja poolt tekitatud kahju hüvitamine.
Osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamine:
- Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning selline rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele, nõuab ta oma ettekirjutusega pensionifondivalitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tühistamist (sellisteks juhtudeks on fondivalitseja kohustatud omandama kuni 2% osakutest tema poolt valitsetavas pensionifondis). Tühistatud osakute arvel omandatakse kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju väärtuses selle pensionifondi osakuid, kuhu ta teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Kahju suuruse määramisel võetakse arvesse kogu tekitatud varaline kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu võrreldes olukorraga kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga. Rahandusminister võib kehtestada kahju suuruse määramise täpsema metoodika.
- Kui fondivalitseja poolt omatavate osakute tühistamisest ja sellest saadud rahalistest vahenditest ei jätku osakuomanikule kahju hüvitamiseks või fondivalitseja ei hüvita sellisel viisil kahju Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks, hüvitatakse pensionifondi osakuomanikule fondivalitseja poolt tekitatud kahju Tagatisfondi arvelt.
10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses, kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90% ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on jätta teatud risk investeerija õlule, sundides teda täpsemalt kaalutlema, millisesse fondi raha paigutada.
Hüvitamise otsuse Tagatisfondi arvelt teeb Finantsinspektsioon ja edastab selle viivitamata Tagatisfondile. Tagatisfond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, arvates hüvitamisotsuse tegemise päevast, avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) pensionifondi nimetus, mille suhtes otsus tehti;
2) hüvitamisotsuse kuupäev;
3) andmed selle kohta, mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet talle määratud hüvitise kohta.
4) hüvitamise kord ja tähtajad.
Määratud hüvitissumma eest omandatakse osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu osakuomanik hüvitamise ajal teeb kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.
6. Liitumine
Kohustusliku kogumispensioniga saavad liituda kõik Eesti residendid, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu.Kogumispensioniga liitumiseks tuleb Teil täita valikuavaldus. Avalduses tuleb märkida Teie isiku- ja kontaktandmed ning valida sobiv pensionifond, kuhu soovite oma kogumispensioni maksed suunata.
Avaldusi saab esitada vahemikus 1. november kuni 31. oktoober.
Vabatahtlikel liitujatel hakkab maksete kinnipidamise kohustus kehtima 31. oktoobrile järgneva aasta 1. jaanuarist. Kohustatud liitujatel, kes on sündinud 1983. aastal ning hiljem, algab II samba maksete kohustus 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
NB! Liitumisavalduse esitamisega võetakse endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda.
Kus saab valikuavaldust täita?
- Pensionikeskuse "Minu konto" alateemas
- Pankade kontorites
- Kindlustusseltsides
- Interneti-pankades
Avalduse esitamise järel jõuab see reaalajas Eesti väärtpaberite keskregistrisse, kus Teile avatakse pensionikonto.
Informatsioon sellest, kas inimene on kogumispensioniga liitunud ja millal hakata kinni pidama kogumispensioni makseid, on liitumispäringuna kättesaadav ka Pensionikeskuses.
Kontohaldurid ja kindlustusseltsid
Kogumispensioniga on võimalik liituda pangakontorites ning kindlustustes.
Viited kontorite asukohtadele ja kontaktandmetele leiate siit:
Internetipangad
Interneti vahendusel on võimalik liituda kogumispensioniga, kasutades selleks erinevaid kanaleid:
- Pensionikeskuse "Minu konto" (autoriseerimiskanalid: ID-kaart, LHV, Krediidipank, Nordea pank, Sampo internetipank, U-net, Swedbank internetipank)
- i-pank - Eesti Krediidipank
- U-net - SEB Pank
- Swedbank
- LHV
- Danske Bank
Info vanusegruppidele
- Sündinud 1983. aastal või hiljem
Teile on liitumine kogumispensioniga kohustuslik. Kohustuslikuks liitumiskuupäevaks on Teie 18 aastaseks saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuar. 1983. a sündinutel oli kohustuslikuks liitumiskuupäevaks 01.07.2002. a.
Liitumiseks tuleb Teil valida pensionifond. Noorte kohustuslike liitujate puhul on teistest erinev valikuavalduste kehtimise algus - nimelt hakkab kohustuslike liitujate valikuavaldus kehtima kohe selle esitamisel. See tähendab, et kui olete juba 19 aastane, kuid ei ole siiani kogumispensionimakseid tasunud, siis saate valikuavalduse esitada hiljemalt enne Teie pensionimakse esimest laekumist.
Juhul kui Te pensionifondi valikut ei tee, avab Eesti Väärtpaberikeskus Teile ise Maksuametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning Teie maksed suunatakse Teile loositud pensionifondi. Fond loositakse kõigi valitsejate pakutavate võlakirja- ehk konservatiivse strateegiaga fondide vahelt.
- Sündinud varem kui 1983. aastal
Alltoodud avalduste esitamise tähtajad on vastavatele vanusegruppidele viimane võimalus liitumiseks.
Kuni toodud tähtajani on igal aastal võimalik liituda jooksvalt kuni 31. oktoobrini, maksete kinnipidamise algus tööandja poolt on 1. jaanuar.
| Sündinud | saab liituda kuni | |
|---|---|---|
| 1980.-1982. aastatel | 31.10.2010 | |
| 1977.-1979. aastatel | 31.10.2009 | |
| 1974.-1976. aastatel* | - | |
| 1971.-1973. aastatel* | - | |
| 1968.-1970. aastatel* | - | |
| 1965.-1967. aastatel* | - | |
| 1962.-1964. aastatel* | - | |
| 1957.-1961. aastatel* | - | |
| varem kui 1956. aastal* | - | |
* Sel ajal sündinud isikutel ei ole kogumispensioniga liitumine enam võimalik.
Loosi teel määratakse kohustatud liitujatele pensionifond ainult kohustusliku kogumispensioni konservatiivse strateegia fondide seast.
Kohustatud liituja, kellele on loositud kogumispensioni fond, saab selle kohta informatsiooni järgmistest kohtadest:
- Pensionikeskuse "Minu konto" alamenüüst,
- Internetipankadest,
- kõikidest pangakontoritest.
Kui kohustatud liituja soovib muuta loositud fondivalikut, tuleb tal esitada kogumispensioni valikuavaldus, kuhu märgib omale sobiva fondi. See valik hakkab kehtima vastavale liitumisperioodile järgneva aasta 1. jaanuarist.
Valikuavalduse alusel suunatakse uude fondi ainult sissemaksed.
NB! Loosimine toimub alles siis, kui laekub noore isiku esimene palgamakse!
7. Fondide info
Fondivalitseja on fondide haldaja, kes vastutab fondi tingimuste ning ka õigusaktide täitmise eest. Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fonde haldavate ettevõtted on:
- ERGO Funds AS
- AS Swedbank Investeerimisfondid
- AS LHV Varahaldus
- AS SEB Varahaldus
- Danske Capital AS
- Nordea Pensions Estonia AS
Investeerimisfond ehk lihtsalt fond on raha kogum. Tema omanikud on investorid, kes on fondi raha paigutanud. Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fondid:
- ERGO Pensionifond 2P1
- ERGO Pensionifond 2P2
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension Intress
- Nordea Pensionifond A Pluss
- Nordea Pensionifond A
- Nordea Pensionifond B
- Nordea Pensionifond C
- LHV Pensionifond L
- LHV Pensionifond S
- LHV Pensionifond XL
- LHV Pensionifond M
- LHV Pensionifond XS
- SEB Konservatiivne Pensionifond
- SEB Optimaalne Pensionifond
- SEB Progressiivne Pensionifond
- SEB Energiline Pensionifond
- Swedbank Pensionifond K1 (konservatiivne strateegia)
- Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia)
- Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia)
- Swedbank Pensionifond K4 (aktsiastrateegia)
Alates 1. jaanuarist 2010. a muutuvad järgmiste pensionifondide nimed:
|
|
Pensionifondi vana nimetus |
Pensionifondi uus nimetus |
|---|---|---|
|
II s |
PF LHV Uued Turud |
LHV Pensionifond XL |
|
II s |
PF LHV Maailma Aktsiad |
LHV Pensionifond L |
|
II s |
PF LHV Tasakaalustatud Strateegia |
LHV Pensionifond M |
|
II s |
PF LHV Dünaamilised Võlakirjad |
LHV Pensionifond S |
|
II s |
PF LHV Kvaliteetsed Võlakirjad |
LHV Pensionifond XS |
PF- Pensionifond
Võrdle kõiki fonde:
Eesmärkide määratlemine
Fondi valik on kogumispensioni süsteemis Teie kõige tähtsam valik. Seda tuleb teha hoolikalt ning järelemõeldult. Kindlasti ei tasu teha otsust hetkeemotsioonide ajel, vaid kaalutledes ning hoolikalt järele mõeldes. Kusagilt peab aga alustama.
Jõudmaks "Teie oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus.
Milline on minu investeerimiseesmärk?
Mida Te üldse soovite oma investeeringuga saavutada? Kogumispensionifondide puhul on eesmärk suhteliselt selge - parem äraelamine pensionieas. Ja selge on ka tõsiasi, et mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus Teie igakuised pensionimaksed.
Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast:
- regulaarselt investeeritav summa;
- investeeringute keskmine tootlus;
- investeerimisperioodi pikkus ehk aeg.
Mida suuremad eelnimetatud komponendid on, seda suurem on ka lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus.
Pikas perioodis omab tootlus väga suurt tähtsust. Kui näiteks inimene investeerib 30 aastat iga kuu 300 krooni (brutopalk 5000), siis:
- 4% keskmise tootlusega on tema lõppsumma 206 000 krooni;
- 6% keskmise tootlusega 294 000 ning;
- 8% keskmise tootlusega 425 000 krooni.
Seega on tootlus teostatavatest valikutest määrava tähtsusega lõppsumma saavutamisel.
Milline on minu riskitaluvus?
Tuntud on fakt, et risk ja tootlus on omavahel seotud - mida suurem risk, seda kõrgem oodatav tootlus. Investeerimisnõustajaga nõu pidades võib tunduda kõik lihtne ja loogiline: pole hullu, kui väärtpaberid lühiajaliselt langevad - küll nad varem või hiljem ikka tagasi tõusevad. Kuid kui läheneda inimestele personaalselt, siis ka kõige agressiivsemaid investoreid ei jäta külmaks teadmine, et nende investeeringud on järsult väärtuses kahanenud.
Lihtne küsimus: Kuidas käitute, kui aktsiaturud kukuvad ning Teie fond kaotab 10% väärtusest ühe päevaga? Ühe kuuga? Ühe aastaga? Kas selline uudis on Teile vastuvõetav, et Teie investeeringud kahanesid sellises ulatuses? Riskitaluvuse määramiseks pakutakse terve rida erinevaid teste. Need võib enne investeerima asumist läbi teha ning vaadata, millise tulemuse testid Teie osas annavad.
Kuid üks reegel on täiesti selge: kui Teile pole vastuvõetav, et investeeringu väärtus võib täna olla väiksem kui eile, ei tohi aktsiatesse investeerida!
Täiendavaid kriteeriume fondide valikul
Pensionifondi valides võiksite kaaluda veel järgmisi kriteeriume:
- Fondijuht/Fondivalitseja. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Milline on tema haridus, kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas need kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks - kas Te usaldate neid inimesi?
- Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil.
- Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saate ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse teostamine, fondi muutmine jne?
- Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta?
7.2. Fonditasude võrdlused
Fonditasude võrdlused on koostatud fondide tingimuste põhjal.
Analüüsitavad näitajad:
- Osakute väljalasketasu
- Osakute tagasivõtmistasu
- Pensionifondi valitsemistasu
Konservatiivsed fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| ERGO Pensionifond 2P1 | 0% | 1% | 0,75% |
| Swedbank Pensionifond K1 | 1,5% | 1% | 1,19% |
| LHV Dünaamilised Võlakirjad | 1% | 1% | 1,2% |
| LHV Kvaliteetsed Võlakirjad | 1% | 1% | 1,2% |
| Nordea Pensionifond C | 0% | 1% | 1,1% |
| Sampo Pension Intress | 1% | 1% | 1,20% |
| SEB Konservatiivne Pf. | 0% | 1% | 1,2% |
Tasakaalustatud fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| Swedbank Pensionifond K2 | 1,5% | 1% | 1,49% |
| LHV Tasakaalustatud Strateegia | 2% | 1% | 1,63% |
| Nordea Pensionifond B | 0% | 1% | 1,5% |
| Sampo Pension 25 | 1% | 1% | 1,75% |
| SEB Optimaalne Pf. | 0% | 1% | 1,3% |
Progressiivsed fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| ERGO Pensionifond 2P2 | 0% | 1% | 1,25% |
| Swedbank Pensionifond K3 | 1,5% | 1% | 1,59% |
| LHV Maailma Aktsiad | 1% | 1% | 2% |
| LHV Uued Turud | 2% | 1% | 1,88% |
| Nordea Pensionifond A | 0% | 1% | 1,6% |
| Sampo Pension 50 | 1% | 1% | 1,85% |
| SEB Progressiivne Pf. | 0% | 1% | 1,5% |
Agressiivsed fondid
| Väljalasketasu | Tagasivõtmistasu* | Valitsemistasu | |
|---|---|---|---|
| Nordea Pensionifond A Pluss | 0% | 1% | 1,9% |
| SEB Energiline Pensionifond | 0% | 1% | 1,7% |
| Swedbank Pensionifond K4 | 1,5% | 1% | 1,59% |
* Tagasivõtmistasu ei võeta vanaduspensioniealistelt osakuomanikelt ega nendelt, kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.
Mõisted
- Väljalasketasu - osakute väljalaskmisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu
- Tagasivõtmistasu - osakute lunastamisel (fondivalitseja poolt tagasi võtmisel) fondivalitseja poolt võetav teenustasu.
- Valitsemistasu - tasu pensionifondivalitsejale pensionifondi valitsemise eest. Valitsemistasu ei too osakuomanikule kaasa täiendavaid rahalisi arveldusi, vaid selle võrra väheneb osaku puhasväärtus (NAV).
Töötuskindlustus ja koondamishüvitis
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Esmaspäev, 09 November 2009 19:51
1.1. Töötuskindlustusmakse määrad
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine
2.3. Hüvitise maksmise periood
2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine
2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
2.7. Hüvitise korduv taotlemine
3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
1. Töötuskindlustusmakse
Tööandja tõend kindlustatule:
1.1. Töötuskindlustusmakse määrad
Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% - 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25% - 1,4% palgafondilt.
Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.
|
Töötuskindlustusmakse määrad 2002-2023 |
||||||||||
|
|
2002 - 2005 |
2005 - 2009 31.mai |
2009 |
2009 |
2010 |
2013 |
2014 |
2016-2019 |
2020 |
2020–2023 |
|
Tööandja |
0,5% |
0,3% |
1% |
1,4% |
1,4% |
1% |
1% |
0,8% |
0,25-1,4% |
0,8% |
|
Töötaja |
1% |
0,6% |
2% |
2,8% |
2,8% |
2% |
2% |
1,6% |
0,5-2,8% |
1,6% |
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?
Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu.
Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:
- töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (täpsemalt vaata siit);
- töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. NB! Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma;
- füüsilisest isikust ettevõtjad;
- notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud;
- vabakutselised loovisikud;
- juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus (st nad ei saa tasu töölepingu alusel);
- Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör.
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
- töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenäh- tud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms);
- töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt);
- tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
- sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele.
Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
2. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:
- te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
- olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
- teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:
o enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui olete töölepingu üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või põhjusel, et tööandja on töötasu vähendanud töö mitteandmise korral (TLS § 37 lg 5) või on tööleping lõpetatud kohtus või töövaidluskomisjonis TLS § 107 lg 2 alusel;
o kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
o enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega).
Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel pikaajalise töövõimetuse tõttu) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele.
2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine
Töötuskindlustushüvitise avalduse saate esitada endale sobivas töötukassa osakonnas või e-töötukassa kaudu.
Lisaks avalduste täitmisele peate esitama järgmised dokumendid:
- isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
- tööandja tõend kindlustatule. Tööandja tõendile märgitakse viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alus ja aeg, abikaasatasu maksmise lõppemise aeg, andmed töösuhte alguse kuupäeva või teenistusstaaži pikkuse kohta, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aeg, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg. Tõendil peavad olema kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui teil ei ole võimalik tööandjalt tõendit saada, võite esitada muid dokumente, mis tõendavad eelnimetatud andmeid.
Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab tõendile märkima ka andmed abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.
Kui olete hüvitise taotlemise avalduse koos nõutavate dokumentidega esitanud, otsustab töötukassa, kas teil on õigus hüvitisele hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist. Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus Teile elektrooniliselt või saate selle kätte töötukassa osakonnast.
Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil teile määratakse töötuskindlustushüvitis. Tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
2.3. Hüvitise maksmise periood
- kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 5 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
- kui teil on kindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
- kui teil on kindlustusstaaži 10 aastat või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.
Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal on välja makstud tasusid. Nende üheksa kuu tasude summa jagatakse 270ga ning tulemusena saadakse teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitis, lähetustasud jne) ja töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise eest makstud tasusid.
Näiteks kui teie tööleping lõpetati detsembris, ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Teie kalendripäeva keskmine töötasu arvutatakse jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse ka enne jaanuari makstud tasud.
Kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse.
Alates 01.08.2020 saate esimesel sajal hüvitise saamise päeval iga päeva eest hüvitist 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Näide: Teie kalendripäeva keskmine töötasu oli 30 eurot.
Kui teie töötuskindlustushüvitise maksmise periood on näiteks 01.01.2021 – 29.06.2021 (180 kalendripäeva), siis perioodi eest 01.01.2021 – 10.04.2021 saate hüvitist 18 eurot kalendripäevas ning perioodi eest 11.04.2021 – 29.06.2021 12 eurot kalendripäevas.
Hüvitise maksmise perioodi kohta lugege lisaks SIIT.
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus.
Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2022. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 71,69 eurot päevas ehk 2222,39 eurot 31 päeva eest, alates 101. päevast 47,80 eurot päevas ehk 1481,80 eurot 31 päeva eest (brutosummad).
Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasude põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem.
2021. aastal oli kuu töötasu alammäär 584 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse see 30ga ning tulemuseks on 19,46 eurot. Juhul, kui teile arvutatud hüvitise suurus kalendripäevas tuleb väiksem kui 9,73 eurot, saate 2022. aastal hüvitist 9,73 eurot kalendripäeva eest.
Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist (kuid mitte varem, kui kaheksandast päevast teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates).
Töötuskindlustushüvitist makstakse tagantjärele: hüvitis eelmise kuu eest jõuab teie pangakontole jooksva kuu 10. kuupäevaks.
Töötuskindlustushüvitis makstakse teie pangakontole.
Kui te soovite, et töötuskindlustushüvitis kantaks teise isiku pangakontole, tuleb selleks esitada töötukassas vormistatud kirjalik avaldus, digitaalselt allkirjastatud elektrooniline avaldus või notariaalselt tõestatud avaldus.
Näide
Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Hüvitist hakatakse arvestama 8. novembrist ja esimest korda makstakse see teile 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, saate detsembris hüvitist 8.-30. novembri eest (23 päeva eest). Juhul, kui te detsembrikuu jooksul tööd ei leia, makstakse teile 10. jaanuariks hüvitis kogu detsembri ehk 31 päeva eest.
Kui olete töötanud ühe tööandja juures vähemalt 5 aastat ning teie töö- või teenistussuhe lõppes koondamise tõttu või põhjusel, et tööandja ei saanud anda teile kokkulepitud tööd ning vähendas teie töötasu, rakendub nn ooteaeg. Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Ooteaja puhul hakatakse teile hüvitist arvestama:
- 30 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui töösuhe selle tööandjaga või teenistusstaaž oli 5-10 aastat;
- 60 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui töösuhe selle tööandjaga või teenistusstaaž oli üle kümne aasta.
Näide
Teie töösuhe lõppes 15. oktoobril koondamisega ning teie tööstaaž viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60-päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hakatakse teile hüvitist arvestama alates 15. detsembrist. Esimene hüvitise summa 15.-31. detsembri (17 päeva eest) laekub teie esitatud pangakontole 10.jaanuariks.
Kui soovisite hüvitise taotlemisel maksuvaba tulu arvessevõtmist, peetakse maksuvaba tulu ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaks (20%).
2018. aastast alates võib töötuskindlustushüvitise taotlemisel paluda mitte arvestada maksuvaba tulu, arvestada maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus või arvestada maksuvaba tulu muus summas (summa ei tohi olla suurem kui 500 eurot).
Näide
Teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 12 eurot ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teie brutohüvitis 360 eurot. Kui soovisite mitte arvestada maksuvaba tulu, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa kinni tulumaksu terve summa pealt: 360x0,2=72 eurot. 10. maiks saate sellisel juhul kätte 360-72=288 eurot. Kui soovisite arvestada maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa maksuvaba tulu (500 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu. Kuna summa on väiksem kui 500 eurot, siis 10. maiks saate kätte 360 eurot.
Kui näiteks soovisite arvestada maksuvaba tulu kuni 200 eurot kuus, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa maksuvaba tulu (200 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (360-200)x0,2=32 eurot. 10. maiks saate sellisel juhul kätte 360-32=328 eurot.
Maksuvaba tulu saab maha arvata ainult üks, isiku poolt valitud tulumaksu kinnipidaja (nt töötukassa, tööandja). Seda põhimõtet tuleb arvestada ka ajutisel töötamisel töötuna arveloleku ajal: kui te juba kasutate maksuvaba tulu töötuskindlustushüvitise saamisel, siis tasub kaaluda maksuvaba tulu mittekasutamist ajutise töötamise eest makstava tasu korral.
Loe täiendavalt maksuvabast tulust alates 01.01.2018: maksuvaba tulu SIIT.
2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peate aktiivselt uut tööd otsima.Töötukassa lõpetab teile hüvitise maksmise enne määratud tähtaega, kui:
- teie töötuna arvelolek lõpetatakse;
- te ei pöördu mõjuva põhjuseta vähemalt kord 30 päeva jooksul või teile määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;
- te keeldute ilma mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest või teile pakutud sobivast tööst;
- te esitate kirjaliku avalduse hüvitise maksmise lõpetamiseks;
- teile määratakse paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
2.7. Hüvitise korduv taotlemine
Kui teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (näiteks lähete tööle), tekib teil õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui:- olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi arvestatakse esimesest hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
- olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ning
- teie viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele.
Kuni 31.08.2020 kehtivad hüvitise kasutamata jäänud päevad 12 kuu jooksul alates hüvitise määramise kuupäevast. Alates 01.09.2020 kehtivad hüvitise kasutamata jäänud päevad 12 kuu jooksul alates hüvitise maksmise lõpetamise kuupäevast.
Kui 01.09.2020 seisuga on teile hüvitise maksmine lõpetatud, kuid kasutamata jäänud hüvitise päevad veel kehtivad, siis muutub nende kehtivuse kuupäev automaatselt ning eraldi muutmise otsust ei tehta.
Näiteks kui teile määrati töötuskindlustushüvitis 360 päevaks alates 01.11.2019 ning hüvitise maksmine lõpetati 30.06.2020, siis kehtivad kasutamata jäänud hüvitise päevad kuni 30.06.2021.
3. Koondamishüvitis
3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
Kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi koondamishüvitis) makstakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja- kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või
- kes on töölepingu üles öelnud, kuna tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või
- kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
Koondamishüvitisele on õigus ka vanaduspensionäridel.
3.2. Hüvitise suurus
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, millal on välja makstud tasusid. Nende üheksa kuu tasude summa jagatakse 270ga ning tulemusena saadakse teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitis, lähetustasud jne) ja töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise eest makstud tasusid.
Näide
Teie tööleping lõpetati detsembris. Arvesse ei võeta teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Teie kalendripäeva keskmine töötasu arvutatakse jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse ka enne jaanuari makstud tasud.
Kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse.
Alates 01.08.2020 saate esimesel sajal hüvitise saamise päeval iga päeva eest hüvitist 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Näide
Teie kalendripäeva keskmine töötasu oli 30 eurot.
Kui teie töötuskindlustushüvitise maksmise periood on näiteks 01.01.2021 – 29.06.2021 (180 kalendripäeva), siis perioodi eest 01.01.2021 – 10.04.2021 saate hüvitist 18 eurot kalendripäevas ning perioodi eest 11.04.2021 – 29.06.2021 12 eurot kalendripäevas.
Hüvitise maksmise perioodi kohta lugege lisaks SIIT.
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus.
Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2022. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 71,69 eurot päevas ehk 2222,39 eurot 31 päeva eest, alates 101. päevast 47,80 eurot päevas ehk 1481,80 eurot 31 päeva eest (brutosummad).
Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasude põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem.
2021. aastal oli kuu töötasu alammäär 584 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse see 30ga ning tulemuseks on 19,46 eurot. Juhul, kui teile arvutatud hüvitise suurus kalendripäevas tuleb väiksem kui 9,73 eurot, saate 2022. aastal hüvitist 9,73 eurot kalendripäeva eest.
Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
3.3. Koondamishüvitise taotlemine
- tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;
- töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning pangakonto number;
- töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;
- ametniku kogu teenistusstaaži pikkus.
Kui avaldusel märgitud tööandja esindaja ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht, palutakse avaldusele lisada ka volitus.
Vajadusel võib töötukassa paluda esitada dokumente avaldusel märgitud andmete tõendamiseks.
- esitate avalduse e-töötukassas (kui olete tööandja);
- täidate avalduse, allkirjastate selle digitaalselt ja saadate e-postiga aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.;
- täidate avalduse, prindite selle välja ja viite lähimasse töötukassa esindusse või saadate postiga aadressil: Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Eesti Töötukassa.
Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatame tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.
Töötukassa toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku pangakontole. Määratud hüvitise summast peetakse kinni tulumaks ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel ka kohustusliku kogumispensioni makse.
4. Tööandja maksejõuetus ja tööandja maksejõuetuse hüvitis
Tööandja maksejõuetusena on käsitletavad:
- tööandja pankroti väljakuulutamine
- pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel;
- ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel;
- pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel.
Töötajal on õigus pankrotihüvitist taotleda, kui tal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 41 alusel. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja kohtu poolt maksejõuetuks tunnistamist.
Hüvitise taotlemisel tuleb avaldusele lisada tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, tuleb avaldusele lisada ka töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotiavalduse menetlemise lõpetamisel raugemise tõttu, tuleb töötajal pankrotihüvitise saamiseks pöörduda pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses olevad nõuet tõendavad dokumendid.
Riigiteenijate kõrgeima palgamäära indeks alates 1.04.2013
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Esmaspäev, 18 Märts 2013 12:31
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tulenevalt indekseeritakse kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga. Indeksi väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.
Mida teha, kui kontoris on nii külm, et peab lausa kindad kätte panema?
Dmitri
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Neljapäev, 27 Detsember 2012 02:36
Olga Timmermann,
Põhja inspektsiooni teabespetsialist
Käes on aasta kõige külmem aeg ning just nüüd hakkavad mittetöötavad radiaatorid või külma õhku läbilaskvad aknad kontoris valmistama inimestele kõige rohkem meelehärmi. Soojemal ajal ei panda neid „väikeseid“ puudusi üldjuhul tähele.
