Pöördusin avaldusega töövaidluskomisjoni, sest tööandja jättis mulle mitmel kuul töötasu osaliselt välja maksmata. Tahtsin asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest minu poolt on asi selge ja maksmata jätmine töölepingu ning pangakonto väljavõttega tõendatud. Lisaks on sel teemal veel olemas e-kirjavahetus tööandjaga. Töövaidluskomisjon võttis asja menetlusse, aga tööandja ei vastanud mu avaldusele. Saatis ainult mulle ja komisjoni sekretärile kirja, et ta palub oma postkasti rohkem mitte risustada igasuguste teadetega ning tema keeldub vaidluses osalemast. Nüüd määras töövaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa töövaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?
Juba pea aasta tagasi ehk 25.05.2018 hakkas kohalduma uus andmekaitse reeglistik ehk Euroopa Liidu isikuandme kaitse üldmäärus (ingl GDPR). Järgnevalt toon välja viis peamist sündmust, mis on seoses sellega aasta jooksul Euroopa Liidu määruse kohalduma hakkamisest aset leidnud.
Reedel, 31. mail 2019 on teenindusbürood suletud.
Reservkapitali on kohustuslik korteriühistutele näidata aastaaruandes. Meie ühistu raamatupidaja ei ole varem reservkapitali näidanud. Vabad vahendid, mis on arvestusest remondifondi ja selle arvelt tehtud kulutuste vahel, on näidatud bilansis eelmiste perioodide akumuleeritud tulemina ning sellest on lahutatud antud aasta tulem ja liidetud osakapital, mis on korteriomanike poolt ühistu arvele tasutud selle moodustamise alguses, mis kokku moodustab netovara.

Nüüd on vaja näidata reservkapitali jääki. Kuidas seda kajastada aastaaruandes ja milliseid aruandeid see puudutab? Ma saan aru, et üldkoosolek peab reservkapitali suuruse enne kinnitama.  Kas selle reservkapitali suuruse võrra on loogiline vähendada eelmiste...

Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Eesti ehitus- ja kinnisvaraturg on hoo maha võtnud ja tulevikust on sektori jaoks raske leida midagi positiivset. 2009. aasta sündmuste kordumine näib siiski võimatuna.