Pealkirjas tõstatatud teema on ajendatud konkreetsest elulisest olukorrast, kus üks pakkujatest soovis vaidlustada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas korraldatud riigisaladust sisaldava riigihanke tulemused. Hankija oli nimelt esialgu arvamusel, et hankematerjalides sisalduvast saladusest johtuvalt sellist hanget vaidlustuskomisjonis vaidlustada ei saagi. Muidugi tekkis vaidlustajal küsimus, et kas ja kuidas ta oma õigusi kaitsta saab ja mida see vaidlustuskomisjon endast õigupoolest kujutab?

Eelmise aasta sügisel lahenes vaidlus poliitiku ja meedia vahel poliitiku taluvuspiiridest meedia sh netikommentaaride provokatiivse ja ründava kriitika suhtes. Asi puudutas maadevahetuse teemat. Asja lahendas sisuliselt esimese astme kohus, ringkonnakohus kordas selle põhjendusi ning kõrgeim kohus ei andnud menetlusluba.

Eestis saab õigusteadust õppida kolmes ülikoolis. 2013. a sügisel alustas juuraõpinguid kokku umbes 380 tudengit. Huvitav, mis on nende noorte eesmärk? Kas nad tõesti arvavad, et nad kõik leiavad ka erialast tööd? Mina arvan, et ei leia.

Käesolev kirjutis on ajendatud rahulolematusest kehtiva menetluskulude kindlaksmääramise korra üle. Nimelt toimub kehtiva regulatsiooni järgi tsiviilkohtumenetluse kulude (sh advokaadikulude) kindlaksmääramine eraldi menetlusena pärast põhivaidluses tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kehtiv regulatsioon on saanud palju negatiivset vastukaja eeskätt tänu kulude menetluse pikale kestusele. Nii ei ole harvad juhud, kus pooled vaidlevad menetluskulude põhjendatuse üle sama kaua kui kestis põhivaidlus.

Osaühingu osa võõrandamise tavaline kord on äriseadustikus selgelt kirjas. Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Ehk, et kui osa müüjaga on kokku lepitud, siis kokkuleppe vormistamiseks tuleb minna notarisse ja tõestada seal notariaalne osa müügileping. Notar omakorda teavitab osa müügist äriregistrit ja äriregister kajastab uued andmed hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.