19.11.2021 Reede

Innovatsioon tervishoius vajab igaühe panust

Ilmselt ei leidu eestimaalast, kes poleks kuulnud geenivaramust. On aga vähe neid, kes mõistaksid, mis eesmärgil seda kogu maailma mõistes tähelepanuväärset teadusprojekti ellu viiakse.

Lili Milani, progessor, Eesti Geenivaramu teaduskeskuse juht
Lili Milani, progessor, Eesti Geenivaramu teaduskeskuse juht Foto: erakogu

Geenivaramu teekond algas 20 aastat tagasi. Tartu ülikooli professori Andres Metspalu eestvedamisel liitusid esimesed inimesed geenivaramuga aastal 2002, praeguseks on geenidoonoreid üle 202 000 ehk 20 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast. Ka sel aastal saavad huvilised anda geenivaramuga liitumisel oma panuse geeniteaduse arengusse.

Geeniandmete eesmärk

Geenidoonoriks hakkamisel tuleb loovutada mõnes vastavas verevõtukohas väike kogus veeniverd. Geenivaramusse jõudmisel eraldatakse sellest DNA, inimese pärilikkuse materjal, mis koosneb ligi 3,4 miljardist „tähest“ ehk nukleotiidist. Neist kaardistatakse 700 000 kõige olulisemat ja seda protsessi nimetatakse genotüpiseerimiseks.

Laskumata siinkohal peensusteni, tekib kokkuvõttes andmekogum, mida koos...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!