03.05.2021 Esmaspäev

Ähvardamine pole enam see, mis varem

Ähvardamine on üsna omamoodi kuritegu. Kui suurema osa kuritegude puhul on põhimõtteliselt kontrollitav, kas midagi tehti või ei tehtud, ehkki karistusõiguslik vastutus sellest alles algab, siis ähvarduse puhul see nii ei ole.

Tambet Laasik, vandeadvokaat, advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik
Tambet Laasik, vandeadvokaat, advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik Foto: erakogu

Ähvardamine eeldab lisaks elu, tervise või vara kahjustamisega ähvardamise faktile ka seda, et ähvardus oleks veenev. Tegemist on keerulise koosseisuga, mis on praktikas sagedane.

Viimastel aastatel on iga aasta registreeritud 1500–1600 ähvardamisjuhtumit. Neist enam kui pooltel juhtudel jäeti menetlus alustamata ning iga aasta jõuab vaid ca 200 juhtumit süüdimõistmiseni.

Ähvardus peab olema uskumist väärt

Peamine põhjus selleks on ähvardamise ebatavaline koosseisutunnus: ähvardus peab olema veenev. Seda ei vaadelda mitte ohvri positsioonist, vaid objektiivselt. See tähendab, et ähvarduse veenvust kontrollitakse küsimusega, kas tavaline mõistlik inimene peaks sellist ähvardust tõsiseltvõetavaks. Seda ei...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

255x300

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!