Page 70 - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS)

16.peatükk
Kinnisvarainvesteeringud
Käesoleva peatüki rakendusala
16.1 Käesolevat peatükki rakendatakse, kajastamaks investeeringuid maasse või ehitistesse, mis vastavad paragrahvis 16.2 toodud kinnisvarainvesteeringu definitsioonile, ja teatud juhtudel rentnike poolt kasutusrendi tingimustel rendile võetud kinnisvara, mida käsitletakse kinnisvarainvesteeringutena (vt paragrahv 16.3). Vaid selliseid kinnisvarainvesteeringuid, mille õiglast väärtust saab järjepidevalt usaldusväärselt mõõta ilma liigsete kulutuste või pingutuseta, kajastatakse kooskõlas käesoleva peatükiga õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Kõiki teisi kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse materiaalse põhivarana, kasutades 17. peatükis „Materiaalne põhivara“ toodud soetusmaksumuse-kulumi-väärtuse languse meetodit, ja nende suhtes rakendub 17. peatükk, välja arvatud juhul, kui õiglast väärtust on võimalik hakata usaldusväärselt mõõtma ja eeldatavasti on õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt mõõta järjepidevalt.
Definitsioon ja kinnisvarainvesteeringu esmane arvele võtmine
16.2 Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või ehitis (või osa ehitisest) või mõlemad), mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rentnikuna) renditulu teenimise, kinnisvara väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga:
(a) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel, või
(b) müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
16.3 Rentnik võib kasutusrendi tingimustel rendile võetud kinnisvara liigitada kinnisvarainvesteeringuks ja kajastada seda käesoleva peatüki kohaselt ainult juhul, kui kinnisvara vastab muus osas kinnisvarainvesteeringu definitsioonile ja kui rentnik saab kinnisvara õiglast väärtust mõõta järjepidevalt ilma liigsete kulutuste või pingutuseta. Seda valikuvõimalust liigitamisel võib rakendada iga kinnisvaraobjekti puhul eraldi.
16.4 Kui kinnisvara kasutatakse mitmel eesmärgil, jaotatakse see kinnisvarainvesteeringu ja materiaalse põhivara vahel. Kuid kui kinnisvarainvesteeringu komponendi õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta ilma liigsete kulutuste või pingutuseta, kajastatakse kogu kinnisvaraobjekti materiaalse põhivarana kooskõlas 17. peatükiga.
Mõõtmine esmasel arvele võtmisel
16.5 Ettevõte mõõdab kinnisvarainvesteeringut esmasel arvele võtmisel soetusmaksumuses. Ostetud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumus sisaldab selle ostuhinda ja kõiki ostuga otseselt seotud kulutusi, näiteks juriidilisi ja vahendustasusid, kinnisvara võõrandamisega seotud makse ja muid tehingukulusid. Kui maksmine toimub tavapärasest maksetähtajast pikema tähtajaga, on soetusmaksumuseks kõigi tulevaste maksete nüüdisväärtus. Ettevõte määrab omavalmistatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse kindlaks kooskõlas paragrahvidega 17.10–17.14.
16.6 Rendile võetud ja kinnisvarainvesteeringuks liigitatava kinnisvara algset soetusmaksumust mõõdetakse nii, nagu on kirjeldatud kapitalirentide puhul paragrahvis 20.9, isegi kui