Ministri esialgse ettepaneku kohaselt võiks kohtute tugiteenustest Ida-Virumaale viia kuni 50 töökohta, registrite infosüsteemide keskusest kaheksa töökohta, riigi tugiteenuste keskusest 80 töökohta, sisekaitseakadeemiast 60–70 töökohta, Eesti Energia peakontorist 400 töökohta, keskkonnaministeeriumi valitsemisalalt 200 töökohta ja sotsiaalkindlustusameti keskaparaadist umbes 100 töökohta.
Peale selle tegi Reinsalu ettepaneku luua Narva eesti keele maja, mis looks juurde umbes 20 töökohta.
Justiitsminister põhjendab oma otsust kirjas riigihalduse ministrile sellega, et Ida-Viru maakonnas peab riigi kohaolek olema hästi tuntav ja seetõttu tuleb suurendada maakonnas avaliku sektori asutuste ja töökohtade arvu.
"Riigiasutuste ületoomisel või rajamisel Ida-Virumaale suureneks kohalike väheintegreeritud elanike teadlikkus Eesti riigi tegevusest ning isiklik positiivne kogemus seoses Eesti riigi toimimisega. Teisese kasuna võib välja tuua riigiasutuste lisandumisel juurde tuleva ametnike ja lojaalsete elanike hulga," märkis minister.
Reinsalu lisas, et praegu on seatud eesmärgiks suurendada aastail 2015–2020 ametkondade töökohtade komplekteerimisel Ida-Virumaal töötavate avalike teenistujate osakaalu vähemalt protsendi võrra. See ei puuduta ametkondi, millel puuduvad regionaalsed kohahaldusüksused, vahendas BNS.
Kuigi Reinsalu möönab, et avaliku sektori töökohtade Ida-Virumaale toomine eeldab riigi tasandil selget koordineerimist ja tuge. "On selge, et näiteks 99 juristi ametikoha kiire komplekteerimine võib olla Ida-Virumaal keerukam kui 33 juristi, 33 raamatupidaja ja 33 keskkonnaametniku ametikoha samaaegne täitmine."
Seetõttu on tema sõnul oluline, et ületoodavad ametikohad arvestaksid ka Ida-Virumaa tööjõu olukorraga ning varieeruksid elukutsete ja asutuste kaupa.
Minister ütles, et tema välja pakutud arvud on esialgsed, kuid rõhutas, et tegelikkuses on piisava poliitilise tahte olemasolul realistlik järgneva 24-36 kuu jooksul Ida-Virumaale juurde tuua üks protsent avaliku sektori töötajatest.
