Maksud

Ajakirja tellijate maksundus- ja maksuõigusteemalistele küsimustele vastavad: PricewaterhouseCoopers, Hansa Law Offices, KPMG Baltics ja Donoway Eesti.

Rubriigis "Vis-a-Vis: Küsimused-vastused" avaldatakse Eesti parimate nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu-, äri- ja tsiviilõiguse ning tööõiguse teemadel.

Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?

Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?

Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

Ettevõte sai arve raamatupidaja koolitusseminari eest, arve sisaldab käibemaksu. Kas võib arvestada arvel näidatud käibemaksusummat ning kas koolituskulusid maksustatakse tulumaksuga?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes