Õigus

Ajakirja tellijate tööõiguse, tsiviilõiguse ja äriõiguse teemal küsimustele vastavad: Emirlin Consult ÕB, Tanel Melk & Partners Law Firm, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

•    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?
Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?
Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.
Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks juhul, kui firma omanik peab oma reisi üksnes firma huvides sooritatuks? Selliseid kulusid on tekkinud nii Eestis kui ka välismaal. Kas sellisel juhul omab tähtsust, mis riigi resident on firma omanik?

Olen tööandja ning sain mitu kirja kohtutäiturilt, mis on seotud töötaja sissetuleku arestimisega. Sain ka sunniraha hoiatuse. Arestimisaktis on kirjas, et sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär. Aga kui see on kuupalga alammääraga võrdne? Kuidas ma pean tegutsema, kui töötaja saab miinimumpalka? Kas tohib kinni pidada kohtutäituri nõutud summasid?  Töötaja on rahvusvaheline autojuht ja saab ka päevaraha. Kas päevaraha loetakse ka sissetulekuks?

Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?

Kas korteriühistu liikmel on õigus küsida korteriühistu juhatuselt igakuiselt näha saabunud arveid ja pangaväljavõtet ning üldkoosoleku protokolle? Kui jah, siis kuidas peaks need avalikustama?

Ühel ja samal isikul on kaks ettevõtet. Ühel ettevõttel on soetatud maa ning omanik soovib selle maa ümber vormistada teisele talle kuuluvale ettevõttele. Kas ja millistel tingimustel on see lubatud?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes