Pärast rahaliste vahendite kogumist lõpetas kostja lepingu. Pooled vaidlesid selle üle, kas finantseerimislepingu sõlmimisest keeldumise puhuks lepingus ette nähtud rahasumma oli tasu osutatud teenuse eest või leppetrahv.
Riigikohus selgitas, et taoline leping on olemuslikult maaklerileping. Üldjuhul on maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud lepingu sõlmimist. Samas võivad pooled kokku leppida maakleritasu maksmises ka siis, kui vahendatud lepingut ei ole sõlmitud, kuid maakler on oma kohustused täitnud.
Vaidlusalusel juhul leidsid kohtud, et pooled olid kokku leppinud siiski leppetrahvis. Leppetrahv on olemuslikult seotud lepingu rikkumisega ning ainult sellisele rikkumisega seotud kokkuleppele kohaldatakse leppetrahvi regulatsiooni, sh leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust.
Riigikohus selgitas viimaks, et iseenesest ei eelda leppetrahvi nõudmisest teatamine, et teade sisaldaks sõna leppetrahv või viitaks leppetrahvi reguleerivale lepingu punktile. Küll aga tuleb kohtul hinnata, kas lepingut rikkunud pool või mõistlik isik tema asemel vähemalt oleks pidanud aru saama, et konkreetse tahteavaldusega teatab õigustatud pool oma kavatsusest nõuda lepingus rikkumise puhuks kokku lepitud rahasummat.
Otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
