Poolte eesmärk oli jagada korteriomand selliselt, et selle asemele saaks luua uued korteriomandid, kuid nad vaidlesid selle üle, kas korteriomand tuleb jagada hageja või kostja taotletud viisil.
Kolleegium selgitas, et erinevalt enne 1. veebruari 2023 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest on sama seaduse uue redaktsiooni kohaselt vaja uue korteriomandi loomiseks kõigi korteriomanike kokkulepet.
Seetõttu asus kolleegium seisukohale, et kohus saab eriomandite ulatuse muutmise ja uue korteriomandi loomiseks vajalike tahteavalduste andmise avaldust menetleda üksnes juhul, kui see on esitatud kõigi selle korterimaja korteriomanike vastu, kes ei ole korteriomaniku soovitud kokkuleppe sõlmimisega nõus.
Selleks peab teiselt korteriomanikult tahteavalduste andmist taotlev korteriomanik tõendama, et kõik ülejäänud korteriomanikud, kelle vastu ei ole nõuet esitatud, on kokkuleppe sõlmimisega nõus.
Otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
