Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede selgitas BNS-ile, et algselt andis riik ettevõtjatele kaheks aastaks kaasfinantseerimist, et nad katsetaksid koostöövõimalusi. Kuna programm oli edukas, leiti täiendavaid võimalusi pikendada finantseerimist kolme aastani. Reede sõnul ei ole koostöövõrgustikke vaja riigile, vaid ettevõtjatele – kui ettevõtted leiavad, et nad tahavad koostööd teha ja on mõttekas ühildada oma turunduskulusid, arenduskulusid, uurimiskulusid ja muud, siis seda riik toetab.
"Kui me tahame Euroopa Liidu raha kasutada koostöömeetme jaoks, mille kohta me enne ütlesime, et seda rohkem ei tule, siis meil peab olema väga selge väljumisstrateegia. Koostöökeskused, sealhulgas klastrid, tehnoloogia arenduskeskused, kompetentsikeskused, inkubaatorid, kiirendid, peavad muutuma isefinantseerivaks. Kõigepealt oli rahastamise osa 70 protsenti ja omafinantseering 30 protsenti, nüüd jaotub finantseering võrdselt, 50 protsenti ja 50 protsenti. Järgmisel perioodil finantseerimist ei ole," ütles Reede BNS-ile.
Reede rõhutas, et koostöövõrgustikud peavad toimima ettevõtjate vajaduse, mitte riigi rahastuse tõttu.
