Kehtivas töötushüvitiste süsteemis pakuvad inimesele töötuse korral kaitset töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus.
Töötuskindlustushüvitise eesmärk on kompenseerida inimesele tööotsingute ajaks osaliselt tema kaotatud sissetulek. Selle saamise eelduseks on eelnev töötamine ja kindlustusmaksete maksmine ning hüvitise suurus sõltub inimese eelnevast sissetulekust.
„Töötutoetuse eesmärgid ja maksmise kriteeriumid on hetkel vastuolulised. Tegemist on töötushüvitiste süsteemist makstava sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi segatoetusega, mille eesmärk on töötuse ajal ennetada puudust ja vaesust,“ kommenteeris majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Töötutoetuse saamine ei eelda inimeselt töötuskindlustussüsteemi ega riigi maksusüsteemi panustamist. Sama eesmärki täidab Riisalo sõnul ka sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstav toimetulekutoetus, kuid töötutoetuse puhul ei hinnata inimese tegelikku abivajadust nii, nagu toimetulekutoetuse puhul.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri hinnangul on praegusel kujul töötushüvitiste süsteem keeruline ning kehtivad tingimused on toonud kaasa olukorra, kus töötute hulgas on inimesed, kes on töötuskindlustusmakseid tasunud, kuid ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust.
„Meil ei ole mõistlik hoida üleval üksteist dubleerivaid süsteeme. Töötushüvitis peab olema eesmärgipärane ja soosima töötamist. Süsteemi panustanud inimesed vajavad uue töö otsimise perioodil tuge ja peavad seda ka saama,“ selgitas minister. Ühtse süsteemi juurutamine vähendab Riisalo sõnul halduskoormust ja muudab töötuskindlustuse süsteemi selle kasutajale mugavamaks.
Eelnõuga luuakse lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele uus töötushüvitis: baasmääras töötuskindlustushüvitis. Senisel kujul töötutoetus kaob.
Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotusel inimesele kas praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada töötule aktiivse töö otsimise ajal sissetuleku osaline kompensatsioon minimaalses määras, samas motiveerida töötut võimalikult kiiresti tööle asuma.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Sarnaselt praegusele töötuskindlustushüvitisele hakkab selle maksmise kestus sõltuma tööturu olukorrast. Kõrge tööpuuduse olukorras pikeneb maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.
Uut baasmääras hüvitist hakkavad saama ka töötud, kes on töötuskindlustusmakseid tasunud, kuid kes praegu töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ei saa, kuna neil ei ole täidetud staažinõue või töösuhte lõpetamise alus ei võimalda töötuskindlustushüvitist saada. Näiteks saavad edaspidi baasmääras töötuskindlustushüvitist ka inimesed, kes lahkuvad töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga.
Lisaks paraneb muudatustega vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek. Kui praegu kehtivate töötutoetuse tingimuste kohaselt ei maksta inimesele korraga töötutoetust ja töövõimetoetust, siis edaspidi ei pea inimene enam valima ning lisaks töövõimetoetusele tekib tal samal ajal õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
Inimestele, kes pole kunagi tööl käinud või kes ei ole vähemalt 6 kuud töötuskindlustusmakseid tasunud ning kellel puuduvad vahendid igapäevaseks toimetulekuks, pakub riik abi toimetulekutoetuse süsteemist. Sotsiaalhoolekande süsteemist makstav toetus võimaldab sotsiaalabi andmise vajadust hinnata terviklikult ja vajaduspõhiselt ning pakkuda abi.
Need muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvelevõtmise, tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise õigusi.
Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta juulis. Eelnõule ootab ministeerium tagasisidet hiljemalt 3. maiks.
Eelnõu materjalidega saab tutvuda Eelnõude Infosüsteemis.
