Laanet toetab kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatuse eelnõu, sest leiab, et riigile majanduslikult raskel ajal peame olema solidaarsed ja rahaliselt kokku hoidma.
„Palgakasvu vähenemise läbi saavutatud kulude kokkuhoid koos muude kokkuhoiukohtadega võimaldab parandada riigi eelarvelist seisu tervikuna,“ sõnas justiitsminister, kelle sõnul toob seaduse muudatus justiitsministeeriumi haldusalas järgmise nelja aasta jooksul 19 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.
„Möönan muudatusest tulenevat osade kõrgemate riigiteenijate õiguspärase ootuse riivet, kuid teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ka seadusandja ulatuslikku diskretsiooni riigieelarvelises planeerimises ja riigis keerulise finantsolukorraga kaasnevat kulude kokkuhoiu vajadust,“ ütles Laanet ning lisas, et kõrgematel riigiteenistujatel tõuseb palk jätkuvalt.
Muudatusega lisatakse KRAPS-i säte, mille alusel on eelnõus ära toodud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt pool ülejäänud kõrgemate palga kasvust. See tähendab, et kui 2024. aastal prognoositakse kehtivas KRAPS-is olevate riigiteenijate palgatõusuks 11 protsenti, siis eelnõus nimetatud ametikohtadel saab see palgakasv olema 5,5 protsenti. Muudatus kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord ning neil kõrgematel riigiteenijatel, kelle palgale rakendatakse eelnõukohast madalamat indeksit, tõuseb prognoosi kohaselt siis palk indekseerimise tulemusena 17 protsenti.
Justiitsministeeriumis on leitud teisigi kokkuhoiukohti, et riigieelarve seisu parandada. Üheks selliseks on kohtute menetlusdokumentide kättetoimetamise ristkasutus. „Oleme võtnud kasutusele veebiplatvormi, millega dokumente inimestele kätte toimetada. Seni on kättetoimetamine käinud suuresti tähitud kirjadega või rohkete ametkondlike infosüsteemide abil. Seetõttu on menetlused veninud ja kulud olnud suured,“ selgitas Laanet.
Tema sõnul aitab keskne dokumentide kättetoimetamine ka bürokraatiat vähendada. Summaliselt on kokkuhoid vähemalt pool miljonit eurot aastas. Lisaks plaanitakse säästlikuma energiakasutusega kokku hoida ligikaudu 1 miljon eurot aastas.
