Sõiduki täisteenusrent kui liisingu alternatiiv
Tänapäeval on tavapärane, et ettevõtted rendivad äripindu ja seadmeid. Rentida võib aga ka näiteks sõidukeid.
Üha rohkem populaarsust kogub just sõidukite täisteenusrent, mis pakub sõidukikasutajatele mugavat „kõik ühes” haldusteenust. Selline teenus sobib ettevõtjatele, aga ka eraisikutele, kes ei soovi end siduda liisingukohustusega, kuid vajavad liiklemiseks autot. Täisteenusrenti on mugav kasutada ka ettevõttel, kes palkab tähtajaliselt töötaja, kes vajab sõidukit tööülesannete täitmiseks.
Lihtne ja mugav teenus
Täisteenusrendi puhul on tegu liisingu mugavama alternatiiviga, kuivõrd klient peab sõidukit üksnes tankima ja pesema, kõik muu on tema eest korraldatud. Seega tuleb täisteenusrendi võlu välja eelkõige juhul, kui ettevõtte käsutuses on mitu sõidukit, mille haldamiseks ei ole enam vajadust põhitegevuse kõrvalt aega kulutada.
Tavapäraselt sisaldab tähtajaline täisteenusrent
- liiklus- ja kaskokindlustusmakseid,
- korralisi hooldus- ja remonttöid,
- rehvivahetust,
- tehnoülevaatust jt.
Kuumakse on seejuures terveks lepinguperioodiks fikseeritud. Täisteenusrent pakub lihtsat eelarvestamise võimalust ja kulude kontrolli: hinnad ja kulutused lepinguperioodil ei muutu ning vajaduse korral saab laenatud sõiduki igal ajal tagastada.
Õiguslik alus
Eesti seadused täisteenusrendi mõistet ei defineeri. Täisteenusrent sarnaneb oma olemuselt kasutusrendi tüüpi liisinguga – mõlemal juhul maksab klient sõiduki kasutamise eest, kuid sõiduk ei kuulu kliendile. Olgugi et tegu võib olla olemuselt sarnaste teenustega, on neil õiguslikus mõttes siiski oluline erinevus.
Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja kliendi valitud sõiduki ning annab selle teatud perioodiks sõitjale kasutada. Klient tasub igakuiseid liisingumakseid ning liisinguperioodi lõppedes võib ta sõiduki tagastada või selle jääkväärtusega välja osta.
Täisteenusrendi puhul on tegu aga tasulise ja tähtajalise kestvuslepingu ehk üürilepinguga võlaõigusseaduse § 271 mõttes ning üüritav ese on sõiduk koos sellega seotud kõrvalkuludega.
Täisteenusrendi ja liisingu vaheline erinevus seisneb selles, et liisingu puhul on sõiduki kasutajal kohustused, millega tuleb tegeleda, ja lisakulud, millega tuleb arvestada. Täisteenusrendi puhul tegeleb sõiduki kasutamisega kaasnevate kohustuste ja kuludega teenuse pakkuja.
Oluline erinevus on ka vastutuse jagunemisel: erinevalt üürileandjast ei lasu liisinguandjal üldjuhul vastutust liisinguvõtja kasutusse antud sõiduki puuduste eest. Üürileandja vastutus on seega liisinguandja vastutusest oluliselt ulatuslikum.
Üürisuhe võib muutuda liisingusuhteks
Kuigi täisteenusrent on olemuselt üürisuhe, võib üürisuhe muutuda liisingusuhteks, kui täisteenusrendi teenuse pakkuja võimaldab rentnikule kokkulepitud summa eest sõiduki väljaostmist rendiperioodi lõpus. Juhul kui sellist võimalust pakutakse ka eraisikutele, võib krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 3 kohaselt tegemist olla krediidi andmisega (peale rahasummana antava krediidi loetakse seaduse kohaselt krediidi andmiseks ka näiteks järelmaksu või muu abi finantseerimine). Selline tegevus vajab aga finantsinspektsiooni eraldi tegevusluba.
Kokkuvõtlikult on oluline rõhutada, et iga täisteenusrendi lepingut tuleks vaadelda eraldiseisvana. Olenemata lepingu nimetusest, võib konkreetse lepingu sisust ja tingimustest tulenevalt olla tegu kas üürilepingu või liisingulepinguga.
Ilmunud õigusaktid
- 15.05.2024 Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadus
- 14.05.2024 Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine)
- 10.05.2024 Maaeluministri määruste muutmine
- 08.05.2024 Maaeluministri määruste muutmine
- 06.05.2024 Tulumaksuseaduse muutmise seadus
- 02.05.2024 Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine
- 30.04.2024 Välismaalaste seaduse muutmise seadus (Euroopa Liidu sinine kaart)
- 24.04.2024 Kohaliku omavalitsuse üksuse riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamise toetamise tingimused ja kord
Toetused
- 25.04.2024 KOV-id ei ole saanud uussisserändajate eesti keele õpetamiseks toetust
- 23.04.2024 Väikeelamute renoveerimise süsteem jooksis kokku
- 22.04.2024 EOK: Väikeelamute toetusvoorus on töötava koduomaniku õigused kaitsmata
- 22.04.2024 Avaneb taotlusvoor väikeelamute renoveerimiseks
- 19.04.2024 Millised toetused on alustavale ettevõtjale abiks?
- 15.04.2024 Tegevus- ja projektitoetusi 2024. aastaks saab taotleda 5. maini
- 12.04.2024 Põllumehed saavad 20 miljonit eurot toetust
- 08.04.2024 KOV-id saavad toetust riigikaitselise kriisivalmiduse suurendamiseks