Sellisel juhul tuleb silmas pidada, et see on võlaõiguslik leping ja me kohaldame võlaõigusseaduse sätteid. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s. t. pooled saavad ise otsustada, mis antud lepingu puhul on sisu osas oluline ja mõistlik see alati ka kirja panna ehk leping vormistada kirjalikult. Teenuse osutaja (käsundisaaja) peab arvestama, et temale ei laiene tööõiguslikud sotsiaalsed tagatised, s.t ei ole konkreetset tööaega, puhkepäevi, puhkuseid ega muud seesugust. Käsundisaaja ei allu töökorralduse eeskirjadele. Käsundiandja annab üldised juhised (mitte üksikasjalikke ettekirjutisi) ja käsundisaaja osutab teenuse vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning käsundiandja jaoks parima kasuga. Oluline on, et läbirääkimistel teevad pooled omavahel selgeks, millise õigussuhtega on tegemist, kas võlaõigusliku või tööõigusliku, sest teatud erinevused on ka ravikindlustuses ja maksude tasumisel. Kui käsundiandja jaoks on oluline alluvussuhe ehk tema annab korraldused, määrab ära töö tegemise aja, koha, siis on tegemist tööõigusliku suhtega ja tuleb sõlmida tööleping.
Maksegraafiku näidise koostas õigusõpetuse lektor Riina Vään. Näidised on kättesaadavad ajakirja RUP tellijatele.
| Dokumendi näidis | Lae alla |
| Käsundusleping füüsilise isikuga (näidis) |  |
