Kehtivates õigusaktides on lubatud maatüki piir määrata, tuginedes looduslikele ja tehislikele maastikuobjektidele.
Maastikuobjektid aga muutuvad looduslike protsesside, inimtegevuse ja täpsema kaardistamise tulemusel ning selliste muudatuste tagajärjel muutuvad maakatastris registreeritud andmed ebatäpseks, selgub eelnõu seletuskirjast.
2019. aastaks korrastati küll maakatastris maaüksuste kõlvikute ja pindala andmed, kuid loodusobjektil kulgevad piirid on siiani korrastamata. Seetõttu ei ole maaomanikele ega avalikkusele omandi tegelik ulatus alati teada. Kuna katastriandmed on aluseks ka maa maksustamisele, siis praegu võib juhtuda olukord, kus maaomanik tasub maamaksu maa-ala eest, mis looduslike muudatuste tulemusel on näiteks püsivalt vee all ja mille eest isik maksu tasuma ei peaks.
Muudatuste eesmärk on parandada maakatastris ebatäpseks muutunud piiriandmeid ja luua tehnilised eeldused Eesti topograafia andmekogu ja katastri andmete digitaalseks sidumiseks ja andmete automaatseks parandamiseks tulevikus tagamaks kiire ja efektiivne registriandmete vastavus tegelikule olukorrale looduses.
