Eelmisel aastal kajastati avalikkuses juhtumeid agressiivsete koerte rünnakute kohta. „Oleme ka oma valijatelt kuulnud tagasisidet, et see on küsimus, mis vajaks riigi ja omavalitsuste poolt suuremat tähelepanu. Läbivaks jooneks nende kajastuste juures oli kohalike võimude ja ka politsei tõdemus, et seadusandja ei ole andnud piisavaid võimalusi hooletute koeraomanike korrale kutsumiseks,“ märkisid Kaljulaid ja Maran.
Nende sõnul ei ole sageli piirkonna politseil ega kogukonnal võimalik midagi teha enne, kui omaniku hooletus ei ole päädinud kellegi ründamise, vigastuse või koguni surmaga. „Lisaks inimestele, kes on kannatanud, võivad sellised juhtumid olla seotud ka loomade väärkohtlemisega. Omanikul on kohustus tagada oma lemmikloomale ohutu ja liigiomane kasvu- ning elukeskkond. Looma agressiivsus on enamasti reaktsioon tema väärkohtlemisele,“ lisasid riigikogulased.
Kaljulaid ja Maran ootavad omavalitsustelt, haiglatelt, jahimeeste seltsilt, kenneliidult, loomaarstide ühingult ning politsei- ja piirivalveametilt teavet agressiivsete koerte rünnakute kohta, et saada ülevaade probleemi ulatusest ning pakkuda välja võimalikke seadusandlikke lahendusi.
