Eelnõu algataja kinnitusel on muudatused seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega. Seaduse sätted väärtustavad vabatahtliku päästjana tegutsemist. Laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest.

Seadusemuudatus loob õigusliku aluse päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine.

Samuti täpsustatakse eelnõuga relvaseadust ning sätestatakse päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õigus. Täiendatakse ka relvade klasside liigitust, sätestatakse, et muuseumide relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmeid ei ole vaja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kanda, taastatakse nõue, et sporditulirelva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks peab olema laskespordiklubi liige.

Sotsiaaldemokraadid tegid teisipäeval riigikogus ettepaneku katkestada päästeseaduse ja relvaseaduse eelnõu arutelu, kuna seal on lahendamata inimeste terviseandmete töötlemise ja isikuandmete kaitsmisega seotud ohud.

„See iseenesest vajalik eelnõu kätkeb endas suurt aga, üht põhimõttelist muudatust, mis sisuliselt avab terviseandmed vabatahtlikele, kes on abiks kriisitelefonile 1247 vastamisel. Sealt edasi võivad aga delikaatsed isikuandmed jõuda nendeni, kes kriisitelefonile helistavad,“  ütles õiguskomisjoni liige Heljo Pikhof.

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles teisipäeval riigikogus, et parlament plaanib päästeseaduse muutmise käigus anda ilma igasuguse põhjuseta infotelefoni 1247 vabatahtlikele töötajatele ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele.

Nimelt näeb seadus ette, et infotelefoni töötajad saaksid kriisi korral anda telefoni teel küsijatele infot, mis haiglasse on nende lähedane viidud, kui küsija oskab öelda enda ja lähedase nime, isikukoodi ja seose kriisiga.

“99 protsenti koroonapatsiente, kes täna haiglasse viiakse, on kontaktsed ja suutelised ise andma kontaktisiku nime. Ehk puudub vähimgi seos eriolukorraga.” rõhutas Kivimägi.

Tema sõnul on õiguskantsler abipolitseiniku kobareelnõu kontekstis viidanud, et isegi eriolukorra juhile ega eriolukorra tööde juhile ei ole põhjendatud isikuandmetele ligipääsu andmine, mistõttu ei tohiks seda ammugi anda vabatahtlikele kriisiinfoliini töötajatele.

Seadusega täiendatakse häirekeskuse ülesandeid, milleks on abi- ja infoteadete menetlemine kriisiinfo teenuse osutamise kaudu. Kriisiinfo teenuse osutamisse võib häirekeskus kaasata vabatahtlikke.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 52 saadikut ja vastu 10 saadikut.