Uue seaduse eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse.

Turvategevuse tegevusalad

Turvategevuse seadusega jaotatakse turvategevus tegevusaladeks senise teenuspõhise lähenemise asemel. Võrreldes varem kehtinud turvaseadusega koondatakse varavalve ja isikukaitse üheks turvamiseks, turvakonsultatsioon kujundatakse ümber turvauditiks.

Turvategevuse tegevusalad

• Turvamine ehk  mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine.
• Turvaauditi läbiviimine ehk turvaobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena.
• Valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine.
• Turvateenistuja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.

Loa- ja teatamiskohustus, mida turvaettevõtja peab tegema seaduse jõustumisel

Turvategevuse seadusega määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusalad. Võrreldes varem kehtinud turvaseadusega jääb loakohustus alles vaid turvamise tegevusalal, muudel tegevusaladel tuleb esitada majandustegevuseteade.

Üleminekusätted uuele seadusele

• Uut turvamise tegevusluba pole vaja taotleda, kui turvaettevõtjal on kehtiv luba järgmiste teenuste osutamiseks:
  
  
  • vallas- või kinnisvara valve ja kaitse;
  • isikukaitse;
  • korra tagamine üritusel või valveobjektil.
• Tegevusluba, mis on turvaseaduse alusel antud turvakonsultatsiooni teenuse osutamiseks, kehtib kuni 01.01.2025.a, selle aja jooksul tuleb turvaettevõtjal esitada uus majandustegevuse teade  turvaauditi läbiviimiseks majandustegevuse registris (MTR-is).
• Turvaseaduse alusel antud tegevusluba turvatöötaja põhiõppe ning turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamiseks, kehtib kuni 01.01.2025.a, selle aja jooksul tuleb turvaettevõtjal esitada uus majandustegevuse teade Eesti Hariduse Infosüsteemis  EHIS turvateenistuja väljaõppe korraldamiseks. 
•  Kui turvaettevõte tegutseb uue seaduse alusel tegevusalal valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine, tuleb  majandustegevusteade esitada hiljemalt 01.01.2025.a MTR-i. Seni ei olnud valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine loa- ega teavitamiskohustusega majandustegevus.

Siseturvamine

Turvategevuse seadusega säilitatakse võimalus korraldada siseturvamine ja luua siseturvaüksus oma vara valvamiseks ja kaitsmiseks. Siseturvamine ei ole turvategevuse tegevusala, kuid oma sisult on see turvamine. Kui siseturvakorraldaja tegutseb avalikus kohas, siis kehtivad talle turvaettevõtjale ettenähtud nõuded ning tema siseturvateenistujad peavad vastama turvateenistuja nõuetele.  See tähendab näiteks seda, et meelelahutusasutuste piletikontrollijad, kes tihtipeale tagavad ka asutuses korda ning vajadusel juhatavad lärmakamad inimesed välja, peavad tulevikus vastama samadele nõuetele turvateenistujaga. Siseturvakorraldaja on kohustatud alates 1. juulist registreerima oma tegevuse majandustegevuse registris.

Siseturvamise reguleerimise ja nõuete seadmise eesmärgiks on tagada kõrgem kvaliteet ja isikute põhiõiguste kaitse ning turvaettevõtjate ja siseturvakorraldajate võrdne kohtlemine.

Turvateenistuja kutsed

Valvetöötajal on õigus anda suuliseid korraldusi, peatada isikute liikumist ja tuvastada dokumendi alusel isikusamasust, tõkestada sissepääsu turvaobjektile. Valvetöötajal ei ole lubatud kasutada füüsilist jõudu ohu või rikkumise korral ning ründe puhul on tal lubatud kasutada üksnes gaasipihustit. Valvetöötja, tase 3 kutsestandardiga saab tutvuda kutseregistris.

Turvajuhi nõutud pädevus ja vastutus suurenevad seoses turvategevuse korraldamisega, nt tekib nõue osata koostada turvaplaani, viia läbi turvaaudit, korraldada turvateenistuja väljaõpet. Turvajuht, tase 5 kutsestandardiga saab tutvuda kutseregistris.

Turvatöötajal ja turvamises osaleval turvajuhil on täiendavalt õigus isikut kontrollida ning vallasasja kontrollida ja hoiule võtta, isik turvaobjektilt kõrvaldada või isikut kinni pidada. Neil on lubatud kasutada füüsilist jõudu ohu või rikkumise korral ning ründe puhul on tal lubatud kasutada seadusega lubatud relvi. Turvatöötaja, tase 4 kutsestandardiga saab tutvuda kutseregistris.

Turvatöötajatele jäävad suuresti samad nõuded, ent täpsustatakse konkreetseid nõudeid väljaõppele. Turvatöötajaks saamise puhul on alati ettevõtte vastutada, et tegemist turvalisuse tagamiseks sobiva isikuga. Seadusega alandame muuhulgas turvatöötajaks saamise iga ehk edaspidi võimaldatakse 18aastaselt saada turvatöötajaks, mis annab hea võimaluse noortele siseneda tööturule juba gümnaasiumiastmes.

Turvatöötajate õiguseid täpsustatakse, aga ei laiendata. Edaspidi on turvatöötajal selged õigused ja piirid, millal ta tohib inimest küsitleda, peatada, valvatavalt ja kaitstavalt alalt eemaldada ning kinni pidada ja politseile üle anda. Edaspidi ei ole turvatööajal eraldi õigust toimetada inimene kainenema (inimese joobeseisund ei ole aluseks tema kinnipidamisele, vaid konkreetne rikkumine).

Tulirelvade kasutamise reeglistikku turvatöötajatele ei muudeta. Eelnõuga täiendatakse relvade ja erivahendite loetelu õigusega kasutada peale kumminuia ka teleskoopnuia ning peale gaasipüstolile ja -revolvrile ka gaasipihustit. Praktiline vajadus selleks on olemas ja teleskoopnuia lubamine turvategevusse võimaldab turvatöötajail tõhusamalt oma ülesandeid täita, kuna seda on väiksuse tõttu lihtsam kanda ja selle kasutamisel võtmine on kiirem. Samas ei riiva teleskoopnuia kasutamine isiku põhiõigusi rohkem kui kumminuia kasutamine. Füüsilise jõu, erivahendite ja relvade, sh teleskoopnuia kasutamise täiendkoolitus peab muutuma iga aastakse tegevuseks kompetentsi hoidmisel.