Samas leiab 36% vastanutest, et pensionisüsteem on nende arvates õiglane. Nende hulk, kes usuvad, et riik tagab neile mõistliku pensioni, on langenud eelmise aastaga võrreldes 2 protsendipunkti, 29%-ni.
SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul näitavad prognoosid, et riiklik pension ja teine pensionisammas tagab pensionipõlves keskmiselt 40% pensionieelsest sissetulekust, samas kui pension, mida soovitakse saada, on uuringu kohaselt keskmiselt ligi 90% pensionieelsest sissetulekust.
"Soovitud pensioni ja tegelikkuse vahel on suured käärid. Uuring küll näitas, et üle poole vastanutest ehk 56% usuvad, et pensionipõlveks on mõistlik säästa ning 27% väidavad, et nad mingil määral teevad seda. Samas ainult 14% säästavad regulaarselt, pannes keskmiselt 100 eurot kuus oma kolmanda samba pensionifondi või kogumiskontole,“ rääkis Holst.
Senisest realistlikumad vaated oodatavale pensionile on noorematel, 30–39-aastastel, kes arvavad, et riiklik pension ja teine pensionisammas tagavad neile 47% pensionieelsest sissetulekust.
Samas usuvad vastanud, et neil on oma pensioniajaks olemas vajalikud säästud, isegi kui neil ei ole neid praegu. Pensionieas hakkama saamiseks nähakse alternatiivsete võimalustena töötamist peale pensioniikka jõudmist, lastelt rahalise abi saamist või korteri müümist ja sugulaste juurde kolimist.
28% töötavatest inimestest sooviks, et tööandja toetaks nende pensionipõlve kindlustamist, tehes sissemakseid töötaja kolmandasse pensionisambasse.
"Inimesed tunnevad vajadust end majanduslikult pensionipõlveks kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi. Nii ongi tulemuseks, et alles enne 50. sünnipäeva hakatakse pensioni finantseerimisele mõtlema. Kuid siis on juba hilja ja säästmisega pidanuks alustama palju varem,“ lisas Holst.
Balti pensionivalmiduse indeks iseloomustab Eesti, Läti ja Leedu elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine pensioniks kogumisel ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.
SEB viis pensionivalmiduse indeksi uuringu läbi teist aastat järjest koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis. Kokku osales uuringus 1700 eraisikut, vahendas BNS.
