Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal
(16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal
(vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti
täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti
võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on
pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud
(vastavalt 37% ja 38%).
Väga heaks või heaks peab oma tervist veidi üle poole ehk 54%
täiskasvanutest, väga halvaks või halvaks 15%. Mehed hindavad oma
tervist pisut paremini — 57% täiskasvanud meestest ja 52% naistest andis
oma tervisele väga hea või hea hinnangu.
Kesk-Eesti elanike hinnangud oma tervisele on kõige kõrgemad, väga heaks
või heaks hindas oma tervist 60% täiskasvanud elanikkonnast,
Kirde-Eestis vaid 38%. Samas hindab Kirde-Eestis üle viiendiku
täiskasvanud elanikkonnast oma tervist väga halvaks või halvaks.
Täiskasvanud elanikkonna hinnang oma tervislikule seisundile, 2011
Eesti elanike hinnang oma tervislikule seisundile püsinud suhteliselt stabiilne. Aastatel 2004–2011 hindas oma tervist väga heaks või heaks keskmiselt 50–55% täiskasvanud elanikkonnast. Euroopa Liidus on vastav näitaja 64–68%.
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2011. aastal osales uuringus ligi 5000 leibkonda. Inimestelt küsitakse nende endi hinnanguid pikaajalise haiguse olemasolu ja tervisliku seisundi kohta. Pikaajaliseks haiguseks loetakse ka hooajalisi ja korduvaid haigusi nagu allergiad, heinanohu jms. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.
