Liit tõdes, et esmaspäeval esitleti haridusleppe kolmandal kohtumisel koolivõrgu statistikat ja võimalikke riigieelarvelise toetuse rahastamismudeli muudatuste ettepanekuid, kuid finantsmõjusid ja rahanumbreid ei kuvatud.
Et saada selgust, mida toovad endaga kaasa üldhariduse rahastamise võimalikud muudatused, saatis Eesti Linnade ja Valdade Liit haridus- ja teadusministrile Kristina Kallasele kirja, kus palub finantsmõjude analüüsi koos arvestustega kohalike omavalitsuste ja teiste koolipidajate lõikes ning selgitusi, kes muudatustest võidab või kaotab ning milliseid eesmärke need muudatused toetavad.
Liit palub ministeeriumil avalikustada ka Jaak Aaviksoo koostatud hariduskulude analüüsi lõpparuande, sest haridusleppe kohtumisel ei võimaldatud hariduskulude analüüsi koostajaga kohtuda ja sisulist arutelu pidada.
„Soovime ülejärgmiseks nädalaks saada ministeeriumilt vastuseid rahastamisega seotud küsimustele koos võimaliku haridusleppe tekstiga, et arutada seda oma liikmetega. Kui ministeerium soovib omavalitsustelt sisulist tagasisidet materjalidele, siis meile peab jääma vähemalt nädal aega, et need läbi töötada ja oma ettepanekud esitada," ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
Ta lisas, et eelnevatel kordadel on materjalid saabunud sõna otseses mõttes viimasel hetkel. "Kui materjalidel on peal AK ehk ametkondlikuks kasutamiseks märge, siis ühise seisukoha kujundamine on kahjuks võimatu," tõdes Trei.
Eesti Linnade ja Valdade Liit ootab ministri vastuseid ka seni vastamata kirjadele.
18. märtsil ja 29. aprillil saadetud kirjadele soovib liit vastuseid enne 20. ja 21. maid, kui toimub haridusleppe neljas kohtumine.
"Ministeeriumi poolt omavalitsuste sisulistele küsimustele vastamata jätmine võib takistada haridusleppe protsessis edasi liikumist ja tulemusele jõudmist,“ märkis Trei.
