Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses (VTK) on analüüsitud kehtiva töötuskindlustuse süsteemi puudusi. Ühe olulise „puudusena“ tuuakse välja, et töötushüvitiste süsteem ei laiene tervele reale isikutele, kuna nendele tehtud väljamaksed ei ole töötuskindlustusmakse objektiks (nt juhatuse liikmed, FIE-d, KOV-i volikogu liikmed).
Väljavõte VTK-st: Seega, kui laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi uute hõiveliikide järgi, lisanduks töötuskindlustuse süsteemi ligikaudu 13 500 juhatuse liikme tasu saajat, 8 600 FIE-t, 1000 kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, 300 kõrgemat riigiametnikku ja 200 aktiivset ettevõtluskonto kasutajat vanuses kuni 62 aastat (arvestatud vaid isikuid, kes hetkel muu hõive alusel pole kindlustatud). Kokku lisanduks töötuskindlustuse süsteemi uusi isikuid umbes 23 600. Edasi märgitakse VTK-s, et kavandatud muudatuse tulemusena tekiks kõigil, kes saavad sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kohustus tasuda töötuskindlustusmakset.
Maksumaksjate liit leiab, et töötuskindlustusmakse iseseisva sundkindlustusena ei ole nii laia maksuobjekti puhul enam otstarbekas. Sellisel juhul maksustataks töötuskindlustusmaksega peaaegu kõik väljamaksed, mis sotsiaalmaksugagi. Palju otstarbekam oleks lihtsalt tõsta veidi sotsiaalmaksu. Kui palju täpselt sotsiaalmaks peaks tõusma, jääb poliitikute otsustada.
EML on varemgi tähelepanu juhtinud, et kui töötuskindlustuse algsest eesmärgist liiga palju kõrvale kaldutakse, siis ei ole enam mõtet eraldi kindlustusmakset koguda vaid võiks kaaluda mõne muu maksu tõstmist, sest see annaks inimestele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest. Näiteks oma 16.10.2014 kirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile:
Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra. See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest.
Töötuskindlustuse seaduse eesmärk oli algselt kindlustada töötaja töötuksjäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida koondamisel või tööandja pankrotistusmisel. Töötukassa on sihtotstarbeline fond, mida ei tohi kasutada muudel eesmärkidel kui fondi sissemakseid teinud isikute huvides. See on sundkindlustuse ja maksu põhiline erinevus.
Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuuludes nii-öelda kaudse riigihalduse süsteemi. Mitme muudatuse tulemusena on töötukassale antud täidesaatva võimu funktsioone, mida meie hinnangul saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega tuleks tõsiselt kaaluda võimalust reorganiseerida töötukassa valitsusasutuseks. See lahendaks hoobilt ka Töötukassa juhtkonnale pikemat aega suurt muret valmistanud nimevahetuse küsimuse. Hüvitiste ja toetuste väljamaksmiseks ei vaja töötukassa juriidilise isiku staatust, erinevalt näiteks haigekassast, kes sõlmib lepinguid haiglatega.
