Isikliku pangakaardi vajadus tekib Korki sõnul lapsel reeglina kooli minnes. Seega saab suurem osa Eesti lapsi esimese pangakaardi 7-aastaselt. See on ühtlasi paras vanus selleks, et koos kaardiga selgitada lapsele ka sellega kaasneda võivaid ohte.
„Pangakaarti tuleb hoida turvalises kohas, seda ei tohi anda kellelegi teisele ning PIN-kood tuleb õppida pähe,“ rõhutab Kork kolme peamist reeglit, mis lapsele esimese pangakaardiga koos tuleb selgeks teha. See tähendab, et PIN-koodi ei tohi mingil juhul kirjutada pangakaardile ega mujale nähtavasse kohta. Koodi jagamine ka parimatele sõpradele peaks olema välistatud. „Pangakaart ja selle PIN-kood on väga isiklikud asjad. Laps võiks võrrelda neid oma hambaharjaga, mida ei jagata ka parimale sõbrale,“ lisab Kork.
Luminori klienditeenuste juhi sõnul näitab panga statistika, et lapsed on tegelikult väga hoolsad ning hoiavad oma vara tähelepanelikult. See väljendub muu hulgas sellest, et pangakaarte kaotatakse väga harva ning kui see juhtub, siis osatakse korrektselt käituda. Esimese asjana teavitatakse vanemaid, kes saavad pöörduda panka ning kaardi sulgeda.
Võimalike riskide vähendamiseks on pangajuhi soe soovitus lapsevanematele, et need keelaks laste kaartidel internetiostude võimaluse ja viipemaksed ning määraks eakohased ostulimiidid. „Näiteks kehalise kasvatuse tunni või söögivahetunni ajal jäävad laste koolikotid ning ühes nendega ka rahakotid sageli otsese järelevalveta. Kui kaardi viipemakse võimalus on lukus, siis on maandatud risk, et keegi võõras seda sel ajal kuritarvitada saaks,“ ütleb Kork.
Kuna esimene pangakaart on reeglina mõeldud vaid taskuraha kasutamiseks, siis on Korki sõnul pangapoolne soovitus panna kõik ebavajalikud limiidid nulli. „Samuti olgu interneti- ja mobiilipank algklasside laste asemel nende vanemate mängumaa. Küll vanemaks saades jõuab ka seda maailma avastada,“ soovitab ta.
