Strateegia ettepanek näitab, millised oleksid Euroopa võimalused liikumaks kliimaneutraalsuse saavutamiseni. See on vaid esimene samm pikast protsessist. Üle-Euroopaline arutelu peaks võimaldama ELil vastu võtta ja esitada 2020. aasta alguses ulatuslik strateegia ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, nagu on nõutud Pariisi kokkuleppega.
Kuidas võib strateegia Eestit mõjutada?
Eestile võib tähendada uue pikaajalise strateegia ettepanek enda kliimapoliitika täiendamist vastavalt läbirääkimiste tulemusel valitavale suunale. Eesti kliimapoliitika raamdokumendiks on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepiti kokku valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050, kuidas kasvuhoonegaaside heitkogust vähendada ning ühtlasi ka kliimamuutuste negatiivsete mõjudega kohanemiseks. Kliimapoliitika põhialused seab juba praegu Eesti eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamise 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. aastaga. Võrreldes 1990. aastaga oli 2016. aastal Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus vähenenud juba 51,4 protsenti.
Selleks, et nimetatud visiooni osas saaksid ka Eesti ettevõtjad kaasa rääkida, on koostatud küsimustik, millele saab vastata siin. Veebiküsitlus koosneb 9 küsimusest, kuid kõikidele küsimustele vastamine ei ole kohustuslik. Vastuseid ootab Kaubandus-Tööstuskoda hiljemalt 4. veebruariks. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostatakse kokkuvõte, mille Kaubandus-Tööstuskoda edastab Keskkonnaministeeriumile.
Lisalugemiseks Euroopa Komisjoni raport 28.11.2018 "Puhas planeet kõigi jaoks".
