"Valitsuse kärpekava tulemusena kaugeneb riik oma inimestest. Kannatavad just maapiirkondade inimesed, kellel on uuel aastal palju tülikam passi või ID-kaarti taotleda ja kätte saada. Töötajate koondamist ja lahtiolekuaegade lühendamist põhjendatakse e-teenuste ja digiriigi arendamisega, kuid juba praegu on ooteajad pikad," ütles Helmen Kütt arupärimist üle andes. "Näiteks Viljandis pole võimalik broneerida selleks aastaks vastuvõtuaegu, aga uuel aastal juhtub nii, et kliente ei teenindata enam kahel päeval nädalas. Siin on toimitud tehtud-mõeldud, mitte mõeldud-tehtud põhimõttel. E-riigi ja e-teenuste loosungi all ei tohi oluliste avalike teenuste kättesaadavus halveneda," lisas Kütt.
Sotsiaaldemokraadid pärivad siseministrilt, kuidas peaksid inimesed, kellel puuduvad arvuti kasutamise oskused, esitama iseteeninduskeskkonnas oma dokumenditaotlusi ja kas on olemas andmed eakate ja erivajadustega inimeste internetikasutuse kohta, mis võiksid eeldatavalt olla kärpekava elluviimise aluseks. Jaanil tuleb riigikogu ees selgitada ka seda, kuidas mõjutab politsei kärpeotsus avalike teenuste kättesaadavust olukorras, kus kiire internetiühendus ei ole jõudnud kõikidesse Eesti maapiirkondadesse.
Järgmisel aastal lähevad kolmele teeninduspäevale üle Kuressaare, Paide, Rapla, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi teeninduskeskused. Varem on seda tehtud Haapsalus, Rakveres ja Kärdlas. Samas jääb inimestele võimalus kasutada kõigil tööpäevadel iseteeninduslikke digikioskeid, kus saab teha fotot, anda digiallkirja ja sõrmejälge, aga dokumenti tuleb ikkagi taotleda läbi iseteeninduskeskkonna.
Miks ei ole PPA nõus võtma vastu dokumenditaotlusi olukorras, kus inimene tuleb teenindussaali selleks, et anda sõrmejälgi ja teha fotosid? Tekib kummaline olukord, et teatud kohustuslike toimingute tegemine on teenindussaalis lubatud, aga dokumendi taotlemiseks tuleb tal koju sõita ja esitada oma taotlus arvutis või tulla tagasi mõnel teisel päeval,
seisab siseministrile adresseeritud arupärimises.
