17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.
CAMS atmosfääri koostise prognoos põhineb satelliitide vaatlusandmetel ning sisaldab infot SO2 hulga kohta atmosfääris. Pärast purset tehtud prognoos Islandi kohta näitab suurenenud SO2 koormusega kuni 10 Dobsoni ühikut pilve liikumas Põhja-Atlandilt üle Iirimaa ja Suurbritannia, selle saabumist neljapäeval Skandinaaviasse ja siirdumist üle Läänemere. Pilv jõuab reedel Balti riikide, Poola ja Kirde-Venemaa kohale.
CAMS vanemteadur Mark Parringtoni sõnul ei kaasnenud eelmiste pursetega nii palju SO2 emissioone, et seda oleks saanud vaadelda ja meie süsteemidesse assimileerida. "Seekord on SO2 hulk selgelt vaatlusandmetes näha ja me jälgime hoolega pilve tema teekonnal üle Põhja-Euroopa, kuigi me ei oota sellelt mingit mõju õhukvaliteedile või kliimale," ütles Parrington.
CAMS direktor Laurence Rouili sõnul võivad vulkaanipursked ja suurte väävliühendikoguste väljalase mõjutada mitte ainult regiooni õhukvaliteeti, vaid ka globaalseid protsesse nagu näiteks osooni hulka stratosfääris.
Islandi vulkaanipurske mõjud atmosfäärile ei ole aga nii tõsised, kuid peame siiski oluliseks olukorda jälgida,
lausus Rouil.
CAMS SO2 prognoos ennustab pilve teekonda järgmise viie päeva jooksul Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) Integreeritud Prognooside Süsteemi põhjal.
Prognoosi uuendatakse iga 12 tunni tagant.
